Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ts 4:1-12
Jumalale meelepärasest elust1Viimaks nüüd veel, vennad, me palume ja keelitame teid Issandas Jeesuses, et nagu te olete meilt saanud teada, kuidas teil tuleb elada ja Jumalale meeldida - nõnda te ju elategi -, et te selles veelgi enam edeneksite.
2Te ju teate, millised korraldused me teile oleme Issandas Jeesuses andnud.
3Jah, see on Jumala tahtmine: teie pühitsus, et te hoiduksite hooruse eest,
4et igaüks teie seast oskaks pidada oma astjat pühitsuses ja aus,
5mitte himude kires, nõnda nagu paganad, kes ei tea midagi Jumalast,
6et ükski ei oleks üleastuja ega petaks oma venda asjaajamises, sest Issand maksab kõige säärase eest kätte, nii nagu me oleme seda teile ka enne ütelnud ja tunnistanud.
7Jumal ei ole meid ju kutsunud rüvedusele, vaid pühitsusele.
8Seepärast siis, kes on selle suhtes hoolimatu, see on hoolimatu mitte inimese, vaid Jumala vastu, kes oma Püha Vaimu teisse annab.
9Aga vennaarmastusest ei ole vaja teile kirjutada, sest Jumal on teid endid õpetanud armastama üksteist,
10ja seda teie osutategi kõigile vendadele terves Makedoonias. Meie aga manitseme teid, vennad, et te veelgi edeneksite.
11Ja arvake auks elada vaikselt, ajada oma asju ning teha tööd oma kätega, nagu meie teid oleme käskinud,
12nii et te elaksite kombekalt nende ees, kes on väljaspool, ega oleks teil kelleltki midagi vaja.
Raamaturiiulid on pungil täis läikivate kaantega eneseabi käsiraamatuid: kuidas saada ilusaks, rikkaks, leida armastust, sõpru, mõelda positiivselt, ületada depressiooni, tõsta enesehinnangut ... On olemas ka kristlikud versioonid, usul põhinev kehaline treening ja kaalulangetamine, sealhulgas Donna Richardson Joyneri "Sweating in the Spirit" (Higistamine Vaimus). Paulus aga ei anna meile eneseabi juhendeid, kuidas saavutada õnnelikku ja edukat kristlikku elu. Käitumine, mida Paulus toob eeskujuks tessalooniklastele ei sea ennast esikohale ega taotle isiklikku heaolu, vaid püüdleb Jumalale meelepärase elu poole (s 1).
Selles kirjakohas on teatud tõlgendusprobleemid, kuid ainult seetõttu, et me ei ole esimese sajandi Tessaloonika kristlased. Nemad teadsid täpselt, mida Paulus mõtles. Pauluse nõuandeid on mõnikord keerukas mõista, sest ta lähtus alati mingist konkreetsest olukorrast, mis oli teada ainult tema lugejatele. Aga siinsed Pauluse mõtted ulatuvad üle aja ja ruumi. Kristlased peaksid olema inimesed, kellel on kontroll oma seksuaalsuse üle (s 3,4), kes armastavad üksteist (s 9), kelle elul on siht (s 11,12). Need põhimõtted kehtivad ühtemoodi nii minu äärelinnakoguduses kui ka Põhja-Austraalia aborigeenide juures. Mitte sellepärast, et need on mõistlikud elupõhimõtted, vaid sellepärast, et me kuulume Jumalale.
Paulus ei tõmba piiri eetika ja teoloogia vahele. Meie kogu olemus, sealhulgas meie füüsiline olemus, kuulub Jumalale, kes on meid loonud, ja mis veel olulisem, Jumalale, kes on ostnud meid tagasi. Pauluse mõte "sa ei ole enda oma", mis selles kirjakohas väljendub, on vastuolus kaasaegse isikliku vabaduse eetikaga. Tõepoolest, see seab kahtluse alla ka murettekitava trendi mõnedes kogudustes rõhutada eneseteostust. Me ei ole vabad tegema, mida me tahame, isegi mitte meie endi kehadega. Me kuulume Issandale.
Selle kommentaari autor: John Harris