Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Ms 43:1-14
1 Aga maal oli kange nälg. 2 Ja kui nad olid ära söönud vilja, mis nad Egiptusest olid toonud, siis nende isa ütles neile: „Minge ostke meile pisut leiba!” 3 Ja Juuda vastas temale, öeldes: „See mees kinnitas meile väga ja ütles: Te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole koos teiega. 4 Kui sa nüüd läkitad meie venna koos meiega, siis läheme ja ostame sulle leiba. 5 Aga kui sa teda ei läkita, siis me ei lähe, sest see mees ütles meile: Te ei saa näha mu nägu, kui teie vend ei ole koos teiega.” 6 Ja Iisrael ütles: „Miks te tegite mulle seda kurja ja andsite mehele teada, et teil on veel üks vend?” 7 Ja nad vastasid: „See mees päris väga meie ja meie suguseltsi järele, küsides: Kas teie isa elab veel? On teil veel mõni vend? Ja me andsime temale teada, nagu asi on. Kas me võisime teada, et ta ütleb: Tooge oma vend siia?” 8 Ja Juuda ütles oma isale Iisraelile: „Saada poiss minuga ja me võtame kätte ning läheme, et jääksime elama ega sureks, ei meie ega sina ega meie väetid lapsed. 9 Mina olen temale käemeheks, nõua teda minult. Kui ma ei too teda tagasi sinu juurde ega sea sinu palge ette, siis jään su ees alatiseks süüdlaseks. 10 Tõesti, kui me ei oleks viivitanud, oleksime nüüd juba teist korda tagasi tulnud.” 11 Siis ütles neile Iisrael, nende isa: „Kui see nõnda on, siis tehke seda! Võtke maa parimast oma kottidesse ja viige sellele mehele meeleheaks pisut palsamit ja pisut mett, kalleid rohte ja mürri, pähkleid ja mandleid. 12 Ja võtke kaasa kahekordne raha; ka see raha, mis teie kottide suus tagasi tuli, võtke jälle kaasa - vahest oli see eksitus. 13 Võtke ka oma vend, asuge teele ja minge tagasi selle mehe juurde! 14 Kõigeväeline Jumal lasku teid leida halastust selle mehe ees, et ta teiega ära saadaks teie teise venna ja Benjamini! Aga kui jään lastest ilma, siis jään.”
1Moosese raamat annab oma dramaatilisuses välja Dickensi novellide mõõdu - täna loeme, kuidas venna üritavad veenda oma isa, et too laseks neil tagasi Egiptusesse pöörduda koos Benjaminiga. Joosepi teadmata, hakkavad ta vennad väga ligidale jõudma suhtumisele, mida ta üritas neis tekitada püstitades erinevaid takistusi (s 9). Nüüd on see Juuda, kes tõuseb üles lubades kaitsta Benjamini.
Koos hetkega, mil algab tagasiminek Egiptusesse, jõuavad vennad lähemale reaalsele hoolimisele oma vennast Benjaminist, pühendunud tegutsemisele vend Siimeoni nimel (s 14) ning nende suhtumine kaasapandud rahasse (s 12) osutab, et lähemale ka siirusele.
Kaks kirjanduslikku võtet reedavad meile, et arm on vaikselt võidule pääsemas. Esimene neist on draama tagasiantud raha pärast. Vennad kardavad saada süüdistust (s18), kuid kogevad selle asemel armu (s 23): see on väga ilmekas illustratsoon armu olemusest. Teine sündmus on pidusöömaaeg (s 31). Joosep on pisarateni liigutatud kohates Benjamini - vastuolulised tunded sunnivad teda lõpuks end vendadele avaldama. Ta ei ole selleks veel valmis, kuid ta ei suuda end enam tagasi hoida ning korraldab oma vendadele pidusöögi. Ta pole veel kindel, kas ta usaldab neid taas, kuid ta teab vähemalt seda, et igatseb näha neid õnnelikena.
Juba enne seda kui olen valmis andeks andma, võib Jumal mu südames juba tööd teha nii, et sisimas soovin oma vaenlasele õnnistust. Võibolla ei suuda ma veel täiesti andestada, kuid olukord muutub kui avastan, et olen võimeline seda soovima. Ja isegi siis kui seda on rohkem kui suudan kanda, üksnes juba fakt , et ma tahan tahta võib saada ülessulamise esimeseks märgiks.
Selle kommentaari autor: Gerard Kelly