Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 16:11-24
Paulus Filippis11Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse
12ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned päevad.
13Ja hingamispäeval me läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus me arvasime olevat palvepaiga. Me istusime maha ja rääkisime kokkutulnud naistega.
14Ka üks jumalakartlik naine, Lüüdia nimi, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas, ning Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis.
15Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: „Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!” Ja ta käis meile peale.
Vangistamine Filippis16Aga sündis, et kui me läksime palvepaika, tuli meile vastu orjatar, kellel oli lausuja vaim, see tõi oma isandatele palju kasu ennustamisega.
17Tema käis Pauluse ja meie kannul ning hüüdis: „Need inimesed on kõigekõrgema Jumala sulased, kes kuulutavad teile päästmise teed.”
18Seda tegi ta mitu päeva. Aga Paulus ägestus, pöördus ümber ja ütles vaimule: „Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel: mine temast välja!” Ja vaim läks välja samal tunnil.
19Kui nüüd orjatari isandad nägid, et nende kasulootus on kustunud, haarasid nad Pauluse ja Siilase ning vedasid nad turule ülemate juurde.
20Nad viisid nad võimukandjate ette ja ütlesid: „Need inimesed tekitavad meie linnas segadust. Nad on juudid
21ja kuulutavad kombeid, mida meie kui roomlased ei tohi omaks võtta ega järgida.”
22Ja rahvahulk tõusis nende vastu. Võimukandjad kiskusid rõivad nende seljast ja käskisid neid keppidega peksta.
23Ja kui nad olid neile palju hoope andnud, heitsid nad apostlid vangi ja käskisid vangivalvurit neid hoolsalt valvata.
24Niisuguse range käsu saanud, heitis valvur nad sisemisse vangikongi ja pani nende jalad pakku.
Jeesuse järgmisel on alati oma hind. Ikka ja jälle näeme Apostlite tegude raamatus inimesi evangeeliumile ja misjonäridele vastu seismas. Siin on järjekordne näide, kuidas mitteusklikele selgitada, miks nad oma tegemistes väljakutseid kohtavad ja miks Jumala rahvas selliste tagajärgede all kannatab.
Paulus ajab välja kurja vaimu Jeesuse nimel (s 16-18). Kurjast vaimust vaevatud naise hüüe (s 17) meenutab sarnaseid lugusid Luuka evangeeliumist (Lk 4:34; 8:28). Pauluse reaktsioon sellele, mida ta ütleb, on kõnekas meie jaoks, kes elame ajal, kui mõnedki inimesed teevad ja ütlevad asju, kasutades üleloomulikke võimeid. Naine rääkis küll tõtt, kuid Paulus märkas, et selle tõe allikas oli deemonlik. Niisiis võidakse tõtt rääkida ka valede vahendite abil. Paulus näitab, et seda ei saa sallida, eelkõige seetõttu, et mitte midagi tegemine võib inimesi veelgi suuremasse pettusesse või vaimsesse sidumisse juhtida. Tasub arutleda, mis siin juhtus, ning kaaluda, kuidas kristlased, kes on silmitsi kurjuse jõududega võivad leida siit juhiseid. Näeme, et meie autoriteet kurjaga kohtumisel peab põhinema Jeesuse Kristuse väel. Aga võime olla ka kindlad, et Jeesus toob ikka veel vangidele vabaduse (Lk 4:18).
Veel märkame, kuidas evangeeliumikuulutamine võib ohustada erahuvisid. Vastuseis evangeeliumile Filipis oli tingitud saamata jäänud tulust tüdruku omanikele. Nagu üks kirjanik ütleb: "Kui Paulus ajas välja kurja vaimu, ajas ta välja ka sissetulekuallika (F.F. Bruce). (Kuri vaim oli läinud ja nende võimalused raha teha olid läinud - siin kasutatakse sama sõna!) Paulus ja Siilas mõistetakse süüdi ekslikult, nad on rahvamasside viha ja ka kohtuniku ükskõiksuse ohvrid. Kristuse kuulutamine võib palju maksma minna!
Selle kommentaari autor: Paul Woodbridge