Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 20:1-16
Paulus matkab Kreekasse1Kui nüüd lärm oli vaibunud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, ja neid julgustades jättis nad jumalaga ning asus teele Makedooniasse.
2Ta käis läbi sealsed maakohad ja rääkis kogudustele palju julgustussõnu. Siis ta tuli Kreekamaale
3ja veetis seal kolm kuud. Kuna juudid alustasid ta vastu salasepitsust, sellal kui tema valmistus minema meritsi Süüriasse, siis ta võttis nõuks tagasi pöörduda Makedoonia kaudu.
4Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklased Aristarhos ja Sekundus, derbelane Gaius ning Timoteos ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.
5Nemad läksid ette ja ootasid meid Troases.
6Meie aga purjetasime pärast hapnemata leibade päevi Filippist ära ja jõudsime viiendal päeval nende juurde Troasesse, kus me viibisime seitse päeva.
7Aga nädala esimesel päeval, kui me olime kogunenud leiba murdma, arutles ja väitles Paulus nendega, ja et ta tahtis järgmisel päeval lahkuda, pikendas ta kõnet keskööni.
8Ülemises toas, kuhu me olime kogunenud, põles hulk lampe.
9Aga üks noormees, Eutühhos nimi, istus aknalaual, ja kui Paulus pikalt arutles, jäi ta raskelt magama. Magades kukkus ta kolmandalt korruselt alla ning tõsteti üles surnuna.
10Aga Paulus läks alla ja heitis ennast tema peale, haaras ta ümbert kinni ja ütles: „Ärge käratsege, tal on ju hing sees!”
11Siis ta läks jälle üles ja murdis leiba ja sõi ning kõneles kaua, kuni koiduni. Siis asus Paulus teele,
12aga poiss viidi ära elusana ja oldi suuresti lohutatud.
Teekond Mileetosesse13Meie aga läksime varem laeva ja purjetasime Assosesse, kus me pidime Pauluse pardale võtma, sest nõnda oli ta käskinud, kuna ta ise tahtis sinna tulla jalgsi.
14Kui ta nüüd meiega Assoses kokku sai, võtsime ta pardale ja tulime Mitüleenesse.
15Sealt me purjetasime järgmisel päeval edasi ja jõudsime Kiose saarega kohakuti, teisel päeval aga sõitsime Samose saareni ja sellele järgneval päeval saabusime Mileetosesse.
16Sest Paulus oli otsustanud Efesosest mööda purjetada, et tal ei tuleks Aasias aega raisata; ta ju kiirustas, et võimaluse korral nelipühapäevaks jõuda Jeruusalemma.
Olen jumalateenistustel jäänud magama, ning päris kindlasti põhjustanud ka ise inimestele unevaeva, aga mitte kunagi ei ole ma jutlustanud läbi terve öö ning kunagi pole keegi ka minu jutluse ajal ära surnud! Pauluse jutlus Troases, polnud aga tavaline jumalateenistus. Võime ju kahelda tema lähenemisviisis: oli see tõesti parim võimalik? See aga mis meil hindamisel puudu jääb, on kogemus Pauluse kuulajate entusiasmist. Troalaste värskelt leitud usk pani neid kogu innukusega janunema veel rohkema järele, nad tahtsid teada kõike mis võimalik Jeesuse järgimise kohta. Ning nad ei pidanud paljuks selle nimel terve öö üleval olla, isegi teades, et järgmisel hommikul tuleb kohe alustada uue tööpäevaga. Võibolla tuleb meil oma arvustav ja sageli üleolevalt hindav suhtumine enne üle parda heita selleks, et osa saada taolisest näljast?
Mis Paulusesse puutub - siis tegi ta lausa meeleheitlikult kõik, mis tema võimuses, et rajada kindel alus igauguse valeõpetuse vastu, millega nood uued usklikud paratamatult varsti pidid põrkuma. Oma hüvastijätureisil oli Pauluse eesmärgiks toita võimalikult külluslikult Makedoonias, Kreekas, Müüsias ja mujal hiljuti pöördunud inimeste usku. Jüngerdamine aga on energiatvõttev ning ajamahukas tegevus, ja selle juurde kuuluvad tavarutiini sekkumised, varaste hommikutundide või hiliste öötundide äraandmine kellegi heaks; selle keskmes peab jätkuvalt püsima usaldusväärne ning korduv õpetamine nii formaalses kui mitteformaalses vormis.
Inimeste jünerdajana, võtab Paulus endale eeskujuks Jeesuse. Nii nagu Jeesus, väärtustab ka tema tiimitööd ning kinnitab oma õpetust tegudega. Eutühhose surm pakub lihtsalt võimaluse demonstreerida ülestõusnud Kristuse väge. Pauluse eesmärgiks ei ole inimeste päid teadmisi täis toppida vaid jätkata seda mida “ Jeesus algusest peale tegi ja õpetas..” (Ap1:1) . Tänase loo imeteos on selge viide Jeesusele ( Lk 8:50-55), aga ka kaja prohvet Eelija tegevusest (1Kn 17:17-24). Ka meie elame üksnes ülestõusnus Kristuse toimimise reaalsuse najal sõnas ja teos.
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate