Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 8:26-39
Jeesus ajab välja rüvedad vaimud26Ja nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galilea vastaskaldal.
27Aga kui Jeesus astus maale, juhtus talle vastu üks linnast tulnud mees, kel oli kuri vaim. Ammust ajast ei kandnud ta enam riideid ega elanud majas, vaid surnuhaudades.
28Aga Jeesust nähes hakkas ta karjuma, heitis tema ette maha ja hüüdis valju häälega: „Mis on mul sinuga asja, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära mind piina!”
29Jeesus oli käskinud rüvedat vaimu inimesest välja minna. See oli ju teda kaua aega vaevanud, ja meest oli ahelatega seotud ja pandud jalaraudu, aga iga kord oli ta kiskunud köidikud katki ja kuri vaim oli teda kihutanud tühermaile.
30Jeesus aga küsis temalt: „Mis su nimi on?” Tema ütles: „Leegion.” Sest temasse oli läinud palju kurje vaime.
31Ja need palusid Jeesust, et ta ei käsiks neid sügavikku minna.
32Aga seal oli suur seakari mäe peal söömas. Ja nad palusid teda, et ta annaks neile loa minna nende sisse, ja Jeesus andis neile loa.
33Kui kurjad vaimud sellest inimesest olid välja läinud, läksid nad sigadesse. Ja kari sööstis järsakult järve ning uppus.
34Aga kui karjased nägid, mis oli sündinud, põgenesid nad ja kuulutasid sellest linnas ja maal.
35Siis inimesed tulid juhtunut vaatama. Kui nad tulid Jeesuse juurde ja leidsid inimese, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, rõivastatult ja selge aruga Jeesuse jalgade ees istumas, lõid nad kartma.
36Ja pealtnägijad kuulutasid neile, kuidas kurjadest vaimudest vaevatu oli pääsenud.
37Ja kõik Gerasa ümbruskonna elanikud palusid Jeesust, et ta läheks ära nende juurest, sest suur kartus oli neid vallanud. Siis astus Jeesus paati ning pöördus tagasi.
38Mees aga, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, anus Jeesust, et ta tohiks jääda temaga. Ent Jeesus saatis ta minema ja ütles:
39„Pöördu tagasi oma koju ja jutusta, mida kõike Issand sulle on teinud!” Ja mees läks ja kuulutas mööda kogu linna, mida kõike Jeesus temale oli teinud.
Eelmistes lugudes nägime Jeesuse väe dramaatilist demontratsiooni üle loodusjõudude ning tänases tekstis kirjeldab Luukas Jeesuse meelevalda kurjade vaimude üle. Jeesus oli silmitsi üsna kohutava stseeniga: Tema jalge ette viskub deemonitest vallutatud, räpane ning läbinsti kurnatud mees. Äärmise vägivaldsuse tõttu kogukonnast välja visatud, oli mehe elupaigaks haudade ala ning teda saatis kardetav kuulsus. Oma hirmsale seisundile vaatmata, mõistis mees Jeesuse autoriteeti enam kui jüngrid, ta teadis Jeesuse identiteeti (s 28). Mees tundis Jeesuse ära mitte üksnes Jeesuse väe tõttu, vaid isiksusena. Ta oli Jumala Poeg.
Meile ei öelda, miks Jeesus tuli vastu deemonite palvele (s 32), kuigi kogu selle nõustumise tulemus annab teatavaid vihjeid (s 34). Ilmeksimatult toimis seal üleloomulik vägi. Piisas ühest sõnast, et deemonid mehest lahkuksid ning läheksid sigadesse, kes omakorda kukutasid end järve. Jumala täielik võim saatana üle oli kõikidele nähtavalt toimiv Jeesuses ning see oli oluline meenutus kõikide eesootavate sündmuste tarvis, kus ümbritsev olukord kinnitas vastupidist.
Too vaevatud mees oli Jeesuse silmis palju oulisem kui sead - aga ümbritsevad inimesed nägid asja vastupidi! Tekst ütleb, et terve see piirkond (s 37) püüdis meeleheitlikult Jeesusest lahti saada, sest nad kartsid, et Jeesus seab ohtu ka nende vara. See, et Jeesus oli nende probleemi haudade varjust välja toonud ning avalikult lahendanud, paiskas segi inimeste harjunud rutiini ja arusaamad ning ähvardas nende materiaalset omandit. Selle läbi aga sai ilmsiks see, mis tegelikult valitses inimeste südames.
Mis on meile tegelikult kõige olulisem? Millest lähtuvalt on seatud meie prioriteedid? Kui Jeesus siseneb inimelude segadusse, kutsub ta kaasa meid - oma jüngreid, et segi paisata näiline rahu ja tasakaal, pealtnäha probleemideta koguduse-elu või materiaalne turvatunne ning minna koos temaga edasi jumalariigi levimise seikluses.
Selle kommentaari autor: Fran Beckett