Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Vaba järgnema

Neljapäev, 18. Jaanuar 2018

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 1:29-42

Ristija Johannes tunnistab Jeesusest
29Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.
30Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.
31Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile.”
32Ja Johannes tunnistas: „Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat.
33Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga.
34Ja ma olen näinud ja tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg.”
Jeesus kutsub esimesed jüngrid
35Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga.
36Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: „Vaata, see on Jumala Tall.”
37Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa.
38Aga Jeesus pöördus ümber ja nähes neid kaasa tulemas, küsis neilt: „Mida te otsite?” Nemad ütlesid talle: „Rabi,” - see on tõlkes „Õpetaja” - „kus sa oled öömajal?”
39Ta ütles neile: „Tulge ja vaadake!” Nad tulid siis ja nägid, kus ta oli öömajal, ja jäidki sel päeval tema juurde. Oli umbes neljas tund pärast lõunat.
40Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend.
41Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: „Me oleme leidnud Messia!” - see on tõlkes „Kristuse”.
42Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa vaadates: „Sina oled Siimon, Johannese poeg, sind peab hüütama Keefaseks!” - see on tõlkes Peetruseks.

Issand, tänan et jätkuvalt kutsud mind Sinu peale vaatama, Sind kuulama ja Sinu juurde jääma.

Leon Morris esitab oma piiblikommentaaris intrigeeriva väite, et Johannese evangeelium peegeldab 1. Moosese raamatu loomislugu, ja mitte ainult fraasi "Alguses" pärast, vaid kogu narratiivi struktuuri tõttu. Korduv väljend "Järgmisel päeval ..." (s 29,35,43) meenutab meile märkamatult ühte nädalat, mille iga päev toob sündmuse, mis on märkimisväärne oma uudsuse poolest.

Selle üliolulise nädala kolmandat päeva iseloomustab üllatav rahulikkus, vastandina variseride murelikule kontrollisoovile (s 24,25). Kogudus saab alguse nii, et oluline juhtfiguur astub tagasi, nii et Jeesusele saavad oma elu pakkuda Andreas ja tema kaaslane. Ma ei tea, mida Johannes tundis, kui ta jälgis nende kahe mehe kõndimist eemale. Kui erinev oleks kiriku ajalugu olnud, kui selle juhid oleks järginud Ristija Johannese eeskuju - kes kindel oma identiteedis ja kutsumises, järjekindlalt osutas Jeesusele, vabana võistlemise vaimust.

Kergusega toimub ka Jeesuse esimene kohtumine Andrease ja tema kaaslasega. Ei mingit volituste kontrolli, ei mingit survet allakirjutamiseks, lihtsalt avatud kutse edasi uurida (s 38). Ikka ja jälle järgmise kolme aasta jooksul sondeerib Jeesus inimesi küsimustega nagu see, keeldudes nendega manipuleerimas või neid survestamast (Matt 20:32). Meeste kaldus vastus (s 38) võib vihjata nende pelglikkusele. Kuigi kell on juba neli pärastlõunal (s 39), teeb Jeesus lahkelt ennast ja oma öömaja neile kättesaadavaks. Võib-olla nad jäidki ööseks. Ükskõik, millest selle pika vestluse ajal räägiti, muutis see Andrease õhinal tunnistajaks keskkonnas, kus tunnistada on sageli kõige raskem: meie oma peres. Tema vennast sai esimene mitme hulgast, keda Andreas Jeesuse juurde tõi (6:8,9; 12:21,22).

 
"Kristliku usu südamesse on peidetud põhimõte, et tõelist usku ei saa sundida."

Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth