Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 4:1-26
Jeesus kõneleb Samaaria naisega1Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes -
2kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -,
3jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse.
4Ta pidi aga minema läbi Samaaria.
5Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile;
6seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg.
7Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua!”
8Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma.
9Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?” Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega.
10Jeesus vastas: „Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.”
11Naine ütles talle: „Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle „elava vee”?
12Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?”
13Jeesus kostis: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle,
14aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.”
15Naine ütles talle: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!”
16Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!”
17Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest”,
18sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.”
19Naine ütles temale: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.”
21Jeesus ütles talle: „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!
22Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.
23Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.
24Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.”
25Naine ütles temale: „Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.”26Jeesus ütles talle: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.”
Samaarlased pärinesid rahvaist kes asustasid Põhja kunigriigi peale seda kui assüürlased olid Samaaria vallutanud aastal 722 eKR, mille käigus enamik põliselanikke saadeti pagendusse ning maa asustati täiesti teiste rahvastega, kes segaabielude kaudu segunesid maha jäänud juutidega (2Kn 17:23-41). Nende jumalateenistus oli segapuder erinevate rahvaste erinevaist praktikatest. Sellepärast pole ime, et “tõelised” juudid, kes peale Paabeli vangipõlve Jeruusalemma tagasi pöördusid, põlgasid samaarlasi. Reeglina hoidusid juudid reisimast läbi samaarlaste territooriumi, Jeesusel aga taolisi süümepiinu polnud.
Naine kaevul oli täielik kontrast Nikodeemosele - ta oli naine, samaarlane, kahtlase moraaliga (kuigi meile ei öelda, kas ta abielud purunesid tema süül või mitte). Nii naine ise, kui ka Jeesuse jüngrid imestasid, et Jeesus üldse temaga vestlusse astus. Samamoodi nagu Nikodeemos, tõlgendab naine enamikku Jeesuse sõnadest täiesti valesti. Samamoodi nagu Nikodeemos,võtab ta ka kõike öeldut sõna-sõnalt ning satub kuuldust täiesti segadusse.
Jeesus saab kogu tema tähelepanu aga siis kui avaldab, mida ta teab naise taustast. Ja just sellise naisega jagab Jeesus neid sügavaid teoloogilisis tõdesid, juhtides vestluse nii kaugele, et naine mõistab, et Jeesus ongi Messias.
Tõelisel jumalakummardamisel ei ole mingit pistmist teemadega, mis eraldasid juute samaarlastest, (ka mitte sellel, kas keegi kummardas Jumalat Jeruusalemma templis või Gerisimi mäel). Ka ei puutu siia üldse see, kas me jumalateenistusel kasutame orelit või rock-ansamblit. See kõik on väline, maitse asi, sõltuv kultuurilisest ja kasvatuslikust taustast “Ükski jumalakummardamise viis ei suuda, ega ka rahulda kõiki vajadusi. Kui see oleks võimalik, siis need vormid võtaksid au ära Jumalalt, kellele üksi see kuulub. Jumalakummardamise tõeliseks prioriteediks on kummardamise sisu - Jumala austamine südamest, mis Jumala enda tõeliselt kõrgeks tõstab.” (B Milne, The Message of John)
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson