Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 4:15-30
Jeesus kõneleb Samaaria naisega15Naine ütles talle: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!”
16Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!”
17Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest”,
18sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.”
19Naine ütles temale: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet.
20Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.”
21Jeesus ütles talle: „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas!
22Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt.
23Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad.
24Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.”
25Naine ütles temale: „Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.”
26Jeesus ütles talle: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.”
27Ja sel hetkel tulid ta jüngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus kõneles naisega. Ometi ei öelnud keegi: „Mis sa temalt tahad?” või „Mida sa temaga räägid?”
28Siis jättis naine oma veekannu sinna ning läks tagasi külla ja ütles inimestele:
29„Tulge vaadake inimest, kes ütles mulle kõik, mis ma olen teinud! Kas mitte tema pole Messias?”
30Ja nad tulid külast välja Jeesuse juurde.
Jeesuse kohtumine samaaria naisega on radikaalne väljakutse meie eelarvamustele. Jeesus suhtleb temaga vabalt, hoolimata juutide eelarvamustest. See on ebatavaline ja skandaalne, et ta kõnetab üksikut naist nii familiaarselt. Seda märkavad ka jüngrid, kui nad naasevad. Kui loen seda lugu uuesti, imestan, kuidas on tekkinud tõlgendused, et naine püüdis oma vastustega Jeesuse tähelepanu oma isiklikult elult kõrvale juhtida. Kas ka see tõlgendus on eelarvamuslik? Kas pole siis mõeldav, et ka niisugune naine võiks olla tõeliselt huvitatud elu sügavamatest asjadest? Ta vastab ju Jeesusele suure innukusega ja tajume tema vastustes nälga õppida sellelt, kes teab tõde.
Naine võtab vett halvimal ajal keskpäevases kuumuses, võib-olla seepärast, et ta on kogukonnast väljatõrjutu. Nagu Jeesus prohvetlikult teab, on ta tõepoolest kompromiteerinud end oma ebaõnnestunud abieludega. Kuid kas see on kõige hullem patt? Kas ka meie oleme nagu need, kes abielurikkujast naise Jeesuse juurde tirisid, tehes tema patu kõige suuremaks? Pauluse meelest on vähemalt sama hull patt ahnus, ta nimetab seda ebajumalakummardamiseks (Kl 3:5). Võib-olla oma eelarvamustes arvame, et teatud inimesed ei saagi oma olukordadest välja?
Jeesus arvab teisiti. Ta teab selle naise meeste kohta, kuid tajub ka naise südame igatsust. Naine rõõmustab, et Jeesus aktsepteerib teda ja ületab nii oma hirmu ning kutsub teisigi Jeesuse juurde (s 29). Johannes on üles tähendanud selle, kuidas Jeesus nägi inimeste sisse (Jh 2:23-25). Seda pole vaja karta. Ennast ilmutav Jumal on loonud meisse sügava soovi olla teatud ja heaks kiidetud. Kui tema on meile andestanud ja meid vastu võtnud, saame olla läbipaistvad ka teistega.
Selle kommentaari autor: Jennifer Turner