Loe läbi alltoodud kirjakoht: Km 11:29-40
Jefta päästab Iisraeli ammonlaste käest29Siis tuli Jefta peale Issanda Vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse ning läks läbi Gileadi Mispa; ja Gileadi Mispast läks ta ammonlaste vastu.
30Ja Jefta andis Issandale tõotuse ning ütles: „Kui sa tõesti annad ammonlased minu kätte,
31siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Issandale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!”
32Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Issand andis nad tema kätte.
33Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna, ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.
Jefta tütar34Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides. Ja see oli tema ainus laps, ei olnud tal peale selle poega ega tütart.
35Aga kui ta teda nägi, siis käristas ta oma riided lõhki ja ütles: „Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina oled see, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Issanda poole ega või taganeda.”
36Aga tütar ütles temale: „Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Issanda poole, siis talita minuga, nagu sinu suust on välja tulnud, kui nüüd Issand on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!”
37Siis ta ütles oma isale: „Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!”
38Ja tema vastas: „Mine!” ja saatis ta ära kaheks kuuks. Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve.
39Aga kahe kuu pärast tuli ta tagasi oma isa juurde ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli andnud; tema ei saanudki meest tunda. Ja see sai Iisraelis tavaks,
40et igal aastal, neli päeva aastas, käisid Iisraeli tütred lauluga ülistamas gileadlase Jefta tütart.
Poliitilised läbirääkimised jooksid ummikusse (s 28). Nüüd ilmneb, et sündmustes osaleb ka Jumal: Jefta peale tuli Issanda Vaim (s 29) ning see andis talle otsustavuse tegutsemiseks.
Jefta antud raske tõotus (s 30-31) kannab endas kahte sõnumit: esiteks, ta on valmis võidu saavutamiseks maksma ükskõik mis hinda. Teiseks, ta mõistab, et ilma Jumala abita jääks võit saavutamata. See, et võidu andja on Jumal, on enesestmõistetav (s 32).
Tähele tuleb panna aga veel järgmist. Esiteks, Jumal ei andnud mingil moel märku, et Ta ootab ohvrit, veel vähem inimohvrit. Teiseks, ka Jefta ilmselt ei arvestanud oma tütre ohverdamisega (s 35), kuid ta oli otsustav mees, kes oma sõnu ei söö. Järeldame: pole tark anda allkirja lepingule, kuhu hind kirjutatakse hiljem.
Nii vanal ajal polnud inimohvrid päris tundmatud: mõnel muulgi juhul on äärmiselt raskes olukorras ohverdatud oma lapsi (2Kn 3:27; 16:3). Lapsi on ohverdatud ka ebajumalatele (Jr 7:31).
Osa seletajaid arvab, et Jefta tütart ei ohverdatudki, ta jäi lihtsalt neitsiks (s 37-38). Surra lastetuna, vallalisena oli häbi ja õnnetus. Salmid 31 ja 39 seda arvamust siiski ei toeta.
Kogu loos pole näha, kas Jumal on Jeftaga üldse otseselt rääkinud. Nähtavasti talitas Jefta omaenda parema arusaamise kohaselt.
Lugu on õpetlik kahes suhtes. Esiteks on siin mõtlemisainet neile, kes pole harjunud sõna pidama. Teiseks, enne tõotamist tuleb mõelda.
Selle kommentaari autor: Aare Kimmel