Loe läbi alltoodud kirjakoht: 3Ms 5:1-13
Patuohvrid1Kui keegi teeb pattu sellega, et ta kuuleb avalikku needmist ja on tunnistajaks, olles seda ise näinud või muidu saanud teada, aga ei teata sellest, siis ta kannab oma patusüüd;
2või kui keegi puudutab mõnda roojast asja, olgu see roojase metslooma raibe või roojase karilooma raibe või roojase roomaja raibe, ilma et ta oleks sellest teadlik, siis on ta saanud roojaseks ja süüdlaseks;
3või kui ta puudutab inimese rooja, ükskõik missugust rooja, mis teeb roojaseks, ja ei ole sellest teadlik, aga pärast saab teadlikuks, siis ta jääb süüdlaseks;
4või kui keegi vannub mõtlematult, suuga lobisedes, kurjaks või heaks, nagu inimene iganes võib mõtlematult vanduda, aga pärast saab teadlikuks ja jääb süüdlaseks mõnes neist asjust:
5kui ta siis jääb süüdlaseks mõnes neist asjust, siis ta peab tunnistama, millega ta on pattu teinud!
6Ja ta peab tooma Issandale hüvituseks oma patu pärast, mida ta on teinud, ühe emase looma, utetalle või kitse, patuohvriks; ja preester toimetagu tema eest lepitust ta patu pärast!
7Aga kui ta jõud ei luba tuua lammastest või kitsedest, siis ta toogu Issandale süüohvriks selle eest, millega ta on pattu teinud, kaks turteltuvi või kaks muud tuvi: üks patuohvriks ja teine põletusohvriks!
8Ta viigu need preestrile, kes peab esimesena ohverdama patuohvriks määratu: ta näpistagu pea ära kukla tagant, jättes aga küljest eraldamata,
9ja tilgutagu patuohvri verd altari seina peale; ülejäänud veri aga pigistatagu altari aluse kõrvale; see on patuohver!
10Siis ta valmistagu teine seatud viisil põletusohvriks! Kui preester nõnda on tema eest lepitust toimetanud ta patu pärast, mida ta on teinud, siis antakse temale andeks.
11Aga kui ta jõud ei luba kahte turteltuvi või kahte muud tuvi, siis ta toogu ohvrianniks oma patu eest kaks toopi peent jahu patuohvriks; aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu sinna viirukit, sest see on patuohver!
12Ta viigu see preestrile ja preester võtku sellest kamalutäis mälestusohvriks ning süüdaku altaril põlema Issanda tuleohvri peal; see on patuohver!
13Kui preester on tema eest lepitust teinud ta patu pärast, mida ta mõnes neist asjust on teinud, siis antakse temale andeks. Ja preestrile kuulugu seesama osa mis roaohvristki!”
Patuohvri täpsustused olid vajalikud selguse loomiseks kaasinimese vastu tehtud eksimuse lepitamiseks. Vaene inimene sai andeks palju väiksemat ohvrit tuues. Tuvid olid kogult ohvrina väga väikesed, ometi tuli rituaal ka nendega täpselt läbi viia. See, kellel üldse midagi polnud võis tuua vaid veidi jahu.
Üksikasjalikud näited tahtmatuist pattudest selles peatükis näitavad, et nende hulka loeti nii teadmatult tehtud eksimused, kui ka need mis olid tehtud nõrkushetkel või mõtlematusest. Viimastest ei saanud sageli keegi teine teada, vaid eksija ise pidi need üle tunnistama. Teadmatus ei vabasta vastutusest -vaid inimese vastutus Jumala ees jääb ka siis kehtima ning lisaks tuleb kanda ka teo tagajärgi.
Me peame olema teadlikud oma eksimustest ja neid tunnistama, aga võimalikes eksimustes ja pattudes urgitsemine võib samas mõne inimese lausa haiglasesse süütundesse matta. Ning tänases tekstis antud täpsustused pakkusid Iisraeli rahvale väljapääsu ka sellisest olukorrast, kui keegi polnud kindel, kas ta oli eksinud või mitte. Piiblit ei ole mõtet lugeda eesmärgiga pikendada oma patunimekirja. Jumala eesmärk ei ole inimene iga hinna eest hukka mõista - vaid Tema soovib inimese vabastada süü kandmisest. Ohver oli vajalik eelkõige selleks, et parandada katkenud suhet ja ühendust Jumalaga. See, kes tegi halba kaasinimesele või eksis terve kogukonna vastu, pidi teadma, et ta eksis ühtlasi ka Jumala vastu. Ja siin öeldakse talle, mida ta saab teha, et sellest süüst vabaneda.
Ka meie peaksime lugema Piiblit palvetades - ja uurides, kas miski meie elus võis katkestada suhte Jumalaga ning tuleks parandada. Õnneks ei pea me enam läbima taolisi keerulisi riitusi, vaid saame täiesti toetuda Jeesuse ohvrisurmale ning vastu võtta armu ja andestuse Tema käest.
Ka meie jaoks pole sedavõrd oluline kui pikad ja täpsed on meie isiklikud “patunimekirjad”, vaid kas meie ühendus Jumalga toimib - kas oleme lepitatud ja saame kogu rõõmu ja julgusega seista Tema ees.
Selle kommentaari autor: APÜ