Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ho 12:1-15
Efraimi esiisadki on valelikud ja tüssajad1Efraim on mind ümbritsenud valega ja Iisraeli sugu pettusega; aga Juuda käib veel koos Jumalaga ja on truu Kõigepühamale.
2Efraimil on tegemist tuulega ja ta ajab kogu päeva idatuult taga; vale ja vägivald kasvab, Assuriga tehakse leping ja Egiptusesse viiakse õli.
3Aga Issandal on riid Iisraeliga ja ta tahab nuhelda Jaakobit tema eluviiside pärast, tasuda temale ta tegusid mööda.
4Emaihus haaras ta oma vennal kannast ja meheeas võitles ta Jumalaga.
5Ta võitles ingliga ja võitis, ta nuttis ja anus teda; Peetelis leidis ta tema ja seal rääkis ta meiega -
6Issand, vägede Jumal, Issand on tema nimi:
7„Aga sina pöördu tagasi oma telki, hoia osadust ja õigust ja oota alati oma Jumalat!”
8Kaupmees, kelle käes on väärad vaekausid, armastab tüssata.
9Ja Efraim ütleb: „Ma olen ometi saanud rikkaks, olen saavutanud enesele jõukuse, kogu mu töövaevas ei leita mulle süütegu, mis oleks patt.”
10Aga mina olen Issand, su Jumal, Egiptusemaalt alates; ma lasen sul jälle elada telkides nagu meie kohtumispäevil.
11Mina olen rääkinud prohvetitele, olen andnud palju nägemusi ja ilmutusi prohvetite läbi.
12Kui Gileadis on nurjatust, siis nad hävivad tõesti; kui nad Gilgalis ohverdavad härgi, siis saavad ka nende altarid kivihunnikuks põlluvagudel.
13Jaakob põgenes Süüria väljadele, Iisrael orjas naise pärast, naise pärast hoidis ta karja.
14Aga prohveti läbi tõi Issand Iisraeli Egiptusest ära ja prohveti läbi hoidis ta teda.
15Efraim on kibedasti solvanud; sellepärast jätab tema Issand ta veresüü tema enese peale ja tasub temale ta teotuse eest.
Jumal esitab Iisraelile kolm tõsist süüdistust - see on kolme näoga patt. Ning kuna Hoosea tunneb hästi ajaloos toimunud sündmusi, esitab ta rahvale Jumala süüdistuse lõikava teravusega, sidudes omavahel mineviku õppetunnid ja tuleviku väljavaated. Näeme siin selget prohvetlikku teenimist, ja tuleb kasuks seda tähele panna. Mõtiskle Iisraeli ründava patu “patoloogia” üle: pettus. See oli olnud Jaakobi nõrkus; ometi, oma loomus muutumise käigus võitles ta Jumalaga ning leidis Tema (1Ms 32:24–30).
Pettusele rajatud kaubandusvõtted (s 8-9). Ümbritsevate kultuuride ja rahvaste kombel kauplemine oli iisraelile toonud rikkuse, kuid sellega koos ka enesepettuse, ning Iisraelist pidi nüüd saama hulk alandatud, pagendatud põgenikke, kes sarnanesid sellele hulgale, mis tuli väja Egiptusest. Küsism on selles, kas nemad nüüd suudavad Jumalat usaldada samamoodi, kui seda tegid nende esiisad (s 10)?
Vale jumalakummardamine (s 12). Viimselt on just see, mis äratab prohveti kire. Hoosea ei olnud ainuke hääl, vaid temaga koos tuli esile terve ajalooline rida prohveteid, kes olid “läkitatud selleks, et inimesi mõtlema panna” (Kidner). Võibolla oli olulisem isegi see, et prohvetid ei pidanud rääkima üksnes inimlikust vabastamisest, vaid nad olid kutsutud juhtima Jumala rahvast meeleparanduse ja pühaduse ellu (3Ms 11:44). Jaakob, vastupidise näitena pidi põgenema häbistamisse ja sunnitöösse.
Kogu selle surmatoova kombinatsiooni tulemus manab hukatustrahva üle, kellele Jumal ise oli lmutadnu oma sõna ja andnud oma tõotused. Põlastav Iisrael ei saanud elada vaid mineviku reputatsiooni najal. Samamoodi ei saa ka tänapäeva kogudus seda teha.
Selle kommentaari autor: Robert Parkinson