Paksus kirjas märgitud lugu on põhiloona kirjas raamatus Suur Piibliseiklus.
15. seikluse piiblilood
Püha Vaimu päev Apostlite tegude 2:1–13
Peetrus aitab halvatut Apostlite tegude 3:1–10
Stefanos Apostlite tegude 6:8–15
Hea sõnum Jeesusest Apostlite tegude 8:26–40
Hea sõnum kõigile Apostlite tegude 10:23b–33
ALUSTA - Sinu sissejuhatus sellesse piibliloosse
Jeesus oli oma järgijatele tõotanud, et nad saavad uue väe ja nii see läkski! Nelipühadel leidis aset dramaatiline Püha Vaimu väljavalamine, mille tagajärjel said usklikud julgeks ja pidustustele kogunenud rahva seas toimus massiline pöördumine. Ebakindlast ja kõhklevast usklike grupist sai kokkuhoidev kogukond ja võimas misjonijõud. Püha Vaimu väljavalamise tulemuseks oli kohene märkimisväärne edasiliikumine. Kõik kohalolijad võisid Jumala kiitmist nende endi keeles kuulda – Aabrahamile antud ettekuulutus läks täide.
Nüüd alustavad jüngrid kõige selle rakendamist praktikasse, mida Jeesus neile oma maapealse elu ajal õpetanud oli. Ühelt poolt on seal hämmastavad väeilmingud ja teisalt usklike seas valitsev täielik ühtsus ja vastastikune hoolitsus. Kogudus kasvab ja muutub kogukonnaks, kus õpetatakse, palvetatakse, ollakse osaduses ja tähistatakse Jeesuse surma. Kogukonna elu toetab neid, kuid tegu pole kinnise kogukonnaga, vaid selle südames on misjonitöö. Inimesed kohtuvad avalikult (Apostlite tegude 2:46). Kus iganes võimalus tekib, juhivad nad tähelepanu Jeesusele (Apostlite tegude 2:22-33; 3:1–16). Nad ei lakka temast rääkimast (Apostlite tegude 4:18,20; 27–30).
Stefanos ja Filippus jätkavad erineval moel kuulutustööd Jeesuse nimel; tagakius avab selleks aina uusi võimalusi. Peetrus saab elumuutva nägemuse, mille kaudu jõuab ta arusaamisele, et Jumal soovib oma püha rahva hulka mitte ainult juute, vaid ka paganaid. Korneelius on esimeseks märgiks selle kohta, et kõigi rahvaste kohta käiv tõotus on täide läinud.
ÜHENDA selle seikluse viis lugu
Kõik selle seikluse lood on kirjas Luuka teise “ajalooraamatu” alguses. Oma esimeses raamatus, Luuka evangeeliumis, räägib ta lugusid Jeesusest ning teises raamatus, Apostlite tegudes, jätkab ta sellega, mis juhtus Jeesuse järgijatega peale Tema surma, ülestõusmist ja taevasse minemist. Valitud viis lugu annavad pildid sellest, kuidas kogudus sündis ja kasvama hakkas. Oleks hea lugeda neid kronoloogilises järjestuses, nii nagu siin antud on.
Algusest peale kutsusid Jeesuse järgijad innukalt teisi head sõnumit kuulama ja sellele vastama. Vaatamata sellele, et koguduse kasv oli alguses nelipühi päeval plahvatuslik ning ka sellele järgnevalt muljetavaldav, toimus see kõik vaid Jeruusalemma piirides. Lugedes selle seikluse lugusid näeme, kuidas sõnum Jeesusest hakkas levima maa erinevatesse paikadesse ning judaismi piiridest väljapoole.
MÕTISKLE: Milline tähendus on sellel seiklusel täna?
Valitud lugudes juhtub palju üllatavat – inimesed hakkavad äkitselt rääkima võõrastes keeltes, halvatu kõnnib, Jumal lubab oma ustavatel ja väärtuslikel teenijatel surra, hämmastavate kokkusattumiste kaudu kõrbes leiab võõras Jumala ja pikaaegsetest harjumustest vabanetakse ühe pärastlõuna jooksul. Kõik need lood meenutavad meile, et elu Jeesuse järgijana on alati põnev, täis seiklusi, ega ole kunagi igav. Jumalal on alati meie jaoks üllatusi ja me ei tea kunagi ette, milliseid teid Ta kasutab. Jumal teab, mida Ta teeb, isegi kui olukorrad tunduvad meile halvad: tagakiusu tulemusena levis evangeelium Jeruusalemmast väljapoole üle kogu maailma.
Kuigi teame teoreetiliselt, et saame kõiges Jumalat usaldada, peame olema valmis ka usus välja astuma, ning selle seikluse lood kirjeldavadki ilmekalt seda vaprust, mida väljaastumiseks vajame. Peetrus ütles jalutule: “tõuse üles ja kõnni” uskudes, et mees seda suudab. Hiljem läks ta pagan (mitte juudi rahvusest inimene) Korneeliuse majja sellele vaatamata, et oli terve oma elu hoidund sellist asja tegemast. Stefanos jutlustas vastaste silme all ja Filippus läks Jumal käsu peale eikuskile.
Nendes lugudes on Püha Vaimu juhtimine ja volitamine ilmne ning meenutavad meile, et kristlastena võime Tema abis samuti kindlad olla.
LEIA teemad, mis võivad selles seikluses esile kerkida
Miks oli paganate (paganateks nimetati kõiki, kes polnud juudid) kristlasteks saamine nii hämmastav?
Aabrahami ajast alates on juudid teadnud, et nemad on Jumala valitud rahvas, kes Teda teenib, Talle kuuletub ning kelle eluviis peab erinema ümbritsevate rahvaste omast. Teised inimesed olid teretulnud ühinema nende jumalateenimisega, aga selleks pidid nad esmalt astuma juudi usku. Korneeliuse loo kaudu mõistab Peetrus, et Iisraeli Jumala teenimiseks pole juudi usku astumine nüüd enam vajalik. Tänu Jeesusele võib Jumalat teenida iga inimene. Tegelikult oli Jumal alati öelnud, et kogu maailm saab õnnistatud tema rahva, juutide, kaudu.
Mida “eunuhh” tähendab?
Eunuhh oli reeglina usaldusväärne nõuandja ja juhi usaldusisik. Mõnikord tehti eunuhhile ka operatsioon (ilmselt juba varases eas), tagamaks, et ta ei saa lapsi. See tähendas, et ta sai anda kogu oma aja ja lojaalsuse kuningale või kuningannale, keda ta teenis.
RÄÄGI: Räägi Jumalaga
Enne seda, kui Jeesus taevasse tagasi läks, andis ta oma jüngritele ülesande: nad pidid Temast rääkima kõikidele. Jumal saatis Püha Vaimu, kes andis neile selle ülesande täitmiseks väe koos tervendamise, tarkuse, õpetamise ja kuulutamise andidega. Jeesuse järgijad on ligi 2000 aasta jooksul Temast teistele rääkinud – ja Ta soovib, et meie seda tööd jätkaksime.
Aita oma lastel panna kirja mõni inimene, kes Jeesust ei tunne. Need võivad olla inimesed, keda lapsed tunnevad või kes nende naabruses elavad. (Keskenda selles seikluses oma palved kohaliku kogukonna piirides: 16. seikluses on palveteemaks kristlik misjon ja abi kaugetes maades ning erinevates kultuurides.) Palvetage nende inimeste eest ja võimaluste eest neile Jeesusest rääkida.
Vestluse käigus võib selguda, et lapsed on oma kristliku usu või kirikus või pühapäevakoolis käimise pärast kogenud kiusamist koolis või mujal. Julgusta neid sellest rääkima ja palvetage, et Püha Vaim võiks täita neid tugevuse ja julgusega nii nagu Ta täitis Jeesuse jüngreid. (Küsi võimalusel nõu, kuidas saaksid lapsi paremini toetada. Ära alahinda seda, kui raske võib lastel kristlasena koolis olla.)
15. seiklus Esimesed kristlased
PÜHA VAIMU PÄEV
15. seiklus Esimesed kristlased
PEETRUS AITAB HALVATUT
Kas sul on nimekiri asjadest, mida tahaksid saada sünnipäevaks või jõuludeks? Või kogud mõne mänguasja, lemmiktegevuse või arvutimängu jaoks raha?
Tuleb sulle meelde mõni kingitus, mille said? Ütlesid sa seda avades: “Seda ma just tahtsingi!” või “Ma olen alati tahtnud seda saada!”?
Aga mis siis, kui kingitust avades selgub, et see on palju-palju parem sellest, mida ootasid? Mida sa siis ütled?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist Apostlite tegude 4:10.
Siis olgu teile kõigile ja kogu Iisraeli rahvale teada, et see sündis Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nime abil, kelle teie lõite risti, aga kelle Jumal on üles äratanud surnuist. Sellesama tõttu seisab see inimene siin teie ees tervena.
Jutujärg…
Jeesus saatis oma järgijatele Püha Vaimu ja nad muutusid täiesti teistsugusteks inimesteks! Peetrus pidas vägeva jutluse Jeesusest ja seda kuulsid tuhanded inimesed, kes uskusid tema sõnadesse. Jeesuse järgijad jagasid seda, mis neil oli. Nad andsid oma raha neile, kes seda vajasid ja said iga päev kokku Jeruusalemma templis selleks, et koos Jumalat kiita.
Lugege koos Apostlite tegude 3:1–10.
Peetrus ja Johannes läksid üles pühakotta palvusele, mida peeti pärastlõunal kella kolme ajal.
Ja sinna kanti mees, kes oli sündimisest saadik jalutu. Ta pandi päevast päeva pühakoja selle ukse ette, mida nimetatakse Ilusaks väravaks, pühakotta minejailt almuseid paluma.
Kui ta nägi Peetrust ja Johannest pühakotta astumas, palus ta neilt almust.
Siis Peetrus vaatas koos Johannesega teda ainiti ning ütles: „Vaata meie peale!”
Too jäigi neile otsa vaatama, lootes neilt midagi saada.
Aga Peetrus ütles: „Hõbedat ega kulda mul ei ole, aga mis mul on, seda ma annan sulle: Jeesuse Kristuse, Naatsaretlase nimel - tõuse ja kõnni!”
Ja ta haaras kinni jalutu paremast käest ning aitas ta üles. Ja otsekohe said selle jalapöiad ja pahkluud tugevaks
ning ta hüppas püsti, seisis ja kõndis ning läks koos nendega pühakotta sisse, käies ja hüpeldes ning Jumalat kiites.
Ja kogu rahvas nägi teda kõndimas ja Jumalat kiitmas.
Nad tundsid temas ära sama mehe, kes oli istunud almuse saamiseks pühakoja Ilusa värava ees, ja nad olid imestunud ja kohkunud sellest, mis temaga oli sündinud.
Mis edasi sai…
Juhtunut nähes kogunes rahvas kokku ja Peetrus rääkis neile Jeesusest ja Tema väest. Selle eest pandi ta koos Johannesega vangi. Vangistajad ei teadnud mida edasi teha. Nad ei saanud eitada seda, et haige mees oli terveks saanud. Sellepärast lasid nad Peetrusel ja Johannesel minna, kuid keelasid neil Jeesusest rääkimise. Aga nii Peetrus ja Johannes, kui ka kõik teised Jeesuse järgijad, rääkisid veel julgemalt kui varem!
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatust Suur Piibliseiklus, lk 96.
Kas sa teadsid…?
Tempel See polnud Saalomoni ehitatud tempel. Saalomoni tempel hävitati siis, kui Jumala rahvas Paabelisse vangi viidi (vaata 8. seiklus). Selle templi ehitamist alustati umbes 50 aastat enne seda lugu.
Ilus värav Uus tempel oli ehitatud hiiglaslikule platvormile vastu mäge. “Ilus värav” oli üks templi siseõue viiv värav, kuhu võisid sisse minna ainult juudid.
Kerjamine Selle loo mees polnud kunagi käia saanud. Ta polnud saanud ka tööd teha või elamiseks raha teenida ja sellel ajal polnud olemas ka ametlikku vaeste inimeste aitamise süsteemi. Sellepärast ei jäänud tal muud üle, kui teistelt inimestelt raha paluda ja selleks viidi ta päeva kõige rahvarohkemal ajal templi juurde.
Räägi Jumalaga
Täna Jumalat selle eest, et Tema muudab inimesed paremaks.
Palu Temalt abi ja tervist kõigile, kellel sinu teada praegu hästi ei lähe.
Artuleme koos
Jagage ühekoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaadake veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Proovi järele…
Halvatud mees sai terveks Jeesuse nimel! Ta polnud kunagi varem saanud käia! Nüüd aga oli väga palju igasuguseid asju, mida ta teha sai. Mõtle kümme asja, mida ta võis nüüd teha. Loetelu alustuseks on kirjas kaks tegevust, salmist 8:
1 Ta hüppas püsti
2 Ta hakkas kõndima
3
4
5
6
7
8
9
10
Milliseid asju veel sai ta nüüd teha? Mida sina oleksid halvatud mehe asemel teinud? Kuidas ta sinu arvates võis ennast tunda? Keda ta kiitis? Miks?
15. seiklus Esimesed kristlased
STEFANOS
“Sina ju usud Jumalat, eks?” Kui keegi sulle niimoodi ütleb, kuidas sa siis vastad?
On sel vahet, kui nad küsivad seda sinult vastikul toonil? Aga kui küsivad sõbralikult?
Millal on sinu arvates kõige raskem Jeesusest rääkida? Millal kõige kergem?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist Apostlite tegude 7:56.
Ja ütles: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.”
Jutujärg…
Jeruusalemma kogudus kasvas kiiresti, sest igal päeval hakkas Jeesusesse uskuma järjest rohkem inimesi. Nad jagasid üksteisega kõike, mis neil oli. Stefanos oli üks seitsmest mehest, kes aitasid jagada toitu ning jälgisid, et kõiki koheldaks õiglaselt.
Lugege koos Apostlite tegude 6:8–15.
Aga Stefanos, täis armu ja väge, tegi imetegusid ja suuri tunnustähti rahva seas.
Siis tõusid mõned nõndanimetatud vabakslastute ja küreenlaste ja aleksandrialaste sünagoogist ning nende seast, kes on Kiliikia ja Aasia poolt, Stefanosega vaidlema,
ent ei suutnud vastu seista tarkusele ja Vaimule, kelle läbi tema rääkis.
Siis nad kihutasid üles mehi ütlema: „Me oleme kuulnud teda rääkivat teotussõnu Moosese ja Jumala vastu.”
Nad ässitasid rahvast ja vanemaid ja kirjatundjaid ning tulid, võtsid Stefanose kinni ja viisid ta Suurkohtu ette.
Nad seadsid sinna ka valetunnistajaid, kes ütlesid: „See inimene ei lakka rääkimast sõnu püha paiga ja Seaduse vastu.
Me oleme kuulnud teda ütlevat, et see Jeesus Naatsaretlane hävitab selle koha ja muudab kombed, mis Mooses meile on pärandanud.”
Ja kui kõik Suurkohtus istujad teda ainiti vaatasid, nägid nad tema palge olevat otsekui ingli palge.
Mis edasi sai…
Stefanos rääkis juutide juhtidele julgelt oma usust Jeesusesse. Nood said nii vihaseks, et viisid ta linnast välja ja viskasid kividega surnuks. Surres palus Stefanos, et Jumal annaks neile andeks selle, mis nad talle tegid.
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatus “Suur Piibliseiklus”, lk 96.
Kas sa teadsid…?
Stefanos Tema vastutas selle eest, et koguduses olevate vaeste inimeste eest korralikult hoolitsetaks. Ta oli suure usuga mees, kes kuulutas head sõnumit Jeesusest, kuid selle eest võeti ta kinni. Stefanos oli esimene kristlane, kes pidi surema oma usu pärast.
Kividega surnuks viskamine oli tapmisviis, mida kasutati inimeste puhul, kes olid teatud kuritegudes süüdi. Nende pihta visati kive, kuni nad surid. Stefanose surm oli ebaseaduslik, kuna juutide suurkohtul polnud õigust kedagi hukata. Sellepärast pidi ka Jeesus minema Rooma kohtu ette.
Saulus oli väga usklik ja vaga juudi mees, kes kuulus variseride hulka. Ta vaatas pealt Stefanose surma. Sa kuuled Saulusest järgmistes seiklustes rohkem.
Räägi Jumalaga
Mõtle mõnele raskele asjale, mis sul ees on. Palu sellega hakkama saamiseks Jumala abi.
Arutleme koos
Jagage ühekoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaadake veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Proovi järele…
Stefanos teadis, et Jumal saatis Jeesuse inimesi päästma kõikidest asjadest, mida nad valesti tegid. See oli Jumala plaan, et saaksime temaga uuesti sõbrad olla. Me võime kõik oma valed teod andeks saada ja koos Jumalaga uuesti alustada.
Kui soovid rohkem teada sellest, kuidas Jeesusega sõbraks saada, küsi oma juhendaja käest.
Sa võid palvetada näiteks nii:
Jeesus, ma tahan ka olla sinu sõber.
Tänan, et sa armastad mind.
Tänan, et elasid siin maa peal ja surid ristil minu eest.
Mul on väga kahju kõikide halbade asjade pärast, mida teinud olen.
Palun anna mulle need andeks ja luba mul saada sinu sõbraks!
Palun, et Püha Vaimu aitaks mul olla rohkem sinu sarnane.
15. seiklus Esimesed kristlased
HEA SÕNUM JEESUSEST
Kui peaksid mõne sõnaga kirjeldama oma elu, mida ütleksid? Mida sa kindlasti mainiksid ja mille välja jätaksid?
Kui aga peaksid mõned sõnaga kirjeldama Jeesuse elu, mida siis ütleksid? Mida sa kindlasti mainiksid ja mille välja jätaksid?
Kui keegi ulataks sulle Piibli, kas oskaksid sealt midagi Jeesuse kohta üles leida?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist Apostlite tegude 8:30b–31a.
„Kas sa ka aru saad, mida sa loed?”
Tema vastas: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?”
Jutujärg…
Peale Stefanose surma jätkus Jeruusalemmas Jeesuse järgijate tagakiusamine. Paljud pandi vangi ja teised olid sunnitud põgenema ühest kohast teise, rääkides oma teel igal pool inimestele Jeesusest. Üks sellistest oli Filippus, kes läks Samaaria nimelisse linna.
Lugege koos Apostlite tegude 8:26–40.
Issanda ingel rääkis aga Filippusele: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.”
Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama
ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut.
Ja Vaim ütles Filippusele: „Mine ja ligine sellele tõllale!”
Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: „Kas sa ka aru saad, mida sa loed?”
Tema vastas: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?” Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale.
Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: „Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.
Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada? Sest ta elu võetakse ära maa pealt.”
Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: „Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?”
Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.
Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?”
[Aga Filippus ütles: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.” Ta vastas ja ütles: „Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!”]
Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.
Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.
Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.
Mis edasi sai…
Filippus jätkas oma teed, rääkides Jeesusest igal pool kuhu läks. Selleks ajaks olid Jeesuse järgijad Jumala sõnumi juba Jeruusalemmast väga kaugele viinud. Ja rohkem seiklusi ootas ees…
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatu “Suur Piibliseiklus”, lk 96.
Kas sa teadsid…?
Filippus oli samamoodi nagu Stefanos üks neist meestest, kes pidid jälgima, et kõik vaesed inimesed koguduses oleksid abi saanud. Oli ka üks teine Filippus, kes kuulus Jeesuse kaheteistkümne lähema sõbra hulka.
Etiooplane Mees, keda Filippus kohtas, oli Etioopias töötav tähtis ametnik: ta oli kuninganna varahoidja.
Jesaja raamat Vana Testamendi raamatud olid kirjutatud heebrea keeles ja hiljem tõlgiti need kreeka keelde. Etiooplane luges Jesaja raamatu kreekakeelset versiooni. Filippus võis tema lugemist kuulda, sest neil päevil lugesid inimesed raamatut valjusti. (Etiooplane luges Jesaja raamatust seda osa, mida sina lugesid 10. seikluses!)
Räägi Jumalaga
“Kallis Jumal, tänan sind inimeste eest, kes aitavad mul Sind paremini mõista. Tänan sind ……. eest.”
Arutleme koos
Jagage ühekoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaadake veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Proovi järele…
Kas märkasid, kuidas etiooplane sai Jeesusest teada? Ta luges seda, mida Jesaja oli kirjutanud ja siis Filippus selgitas seda talle.
Räägi oma juhendajale, kuidas sina esimest korda Jeesusest kuulsid. Võib-olla on sinu perekonnas kristlasi ja sa kuulsid Jeesusest, kui olid veel väga väike; või kuulsid Temast koolis või hoopis koolivaheajal. Võib-olla lugesid Tema kohta raamatust. Sageli kuuleme me Jeesusest teiste inimeste kaudu. Jumal räägibki meiega tihti ka teiste inimeste kaudu.
Aga kuidas kuulis sinu juhendaja esimest korda Jeesusest?
Oled sa kunagi aidanud kellelgi Jeesusest rohkem teada saada? Jumal soovib ka meie kaudu teiste inimestega rääkida!
Kujuta ette, et sina oled Filippus. Mida sina oleksid sellele mehele Jeesusest rääkinud? Räägi oma juhendajale Jeesusest. See võib olla midagi, mida sa tead Piiblist või mõni näide, kuidas Jeesus sind aidanud on. Mõne minuti pärast vahetage osad ja lase oma juhendajal Jeesusest rääkida.
Pea meeles, et me kõik võime olla Jumala sõnumitoojad ja saame võimaluse korral teistele Jeesusest rääkida.
15. seiklus Esimesed kristlased
HEA SÕNUM KÕIGILE
Oled sa mõnikord saanud sõnumi, mis on sind õnnelikuks teinud? Võib-olla on see olnud mõni sünnipäevasoov või telefonikõne?
Aga kas sulle meenub mõni lugu Piiblist, kus Jumal annab kellelegi sõnumi? (Kui ei meenu midagi, siis vaata Suure Piibliseikluse raamatusse.)
Mõtle mõnele Jumala sõnumile, mille sa ise oled Piiblist või mõne teise inimese kaudu saanud, või mis on sulle endale mõtteisse antud. Millal oled sa teadnud või tundud, et Jumal räägib sinuga?
Alusta oma seiklust sellega, et otsid üles ja loed Piiblist Apostlite tegude 10:35.
Vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.
Jutujärg…
Korneelius oli Rooma sõdur, kes uskus Jumalasse. Ta nägi inglit, kes ütles talle, et ta peab kellegi Peetruse järele saatma. Korneelius saatis kolm meest kohe teele. Samal ajal andis Jumal Peetrusele kummalise unenäo öeldes, et Peetrus peab minema kaasa nende kolme mehega, kes tema kodu juurde tulevad.
Lugege koos Apostlite tegude 10:23b–33.
Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa.
Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud.
Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites.
Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: „Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!”
Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid.
Peetrus ütles neile: „Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks.
Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?”
Ja Korneelius ütles: „Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas
ning ütles: „Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees.
Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres.”
Ma saatsin siis otsekohe sinu järele ja sa oled hästi teinud, et sa tulid. Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud.”
Mis edasi sai…
Peetrus rääkis Korneeliusele, tema perele ning kõigile teenijatele Jeesusest. Nad uskusid seda, mida Peetrus rääkis ja Püha Vaim tuli nende peale samamoodi, nagu see oli juhtunud Nelipüha päeval. Nemad olid esimesed mittejuudid, kellest said Jeesuse järgijad.
Uuri Piiblit
Vastake koos küsimustele raamatu “Suur Piibliseiklus”, lk. 96.
Kas sa teadsid…?
Korneelius oli pealik, Rooma armee ohvitser. Tema alluvusse kuulusid Kaisarea sõjamehed.
Külastus Juudid ja mittejuudid ei käinud omavahel läbi. Lisaks vihkasid paljud kohalikud inimesed roomlasi veel sellepärast, et nad olid nende maa jõuga endale võtnud. Korneeliuse koju minemine oli seetõttu Peetruse jaoks väga suur samm. Korneelius oli esimene “pagan” ehk mittejuut, kellest sai kristlane.
Ebapuhas Selle kohta, mida juudid tohtisid või ei tohtinud süüa, oli palju seadusi. Seda toitu, mida võis süüa, nimetati “puhtaks”; keelatut nimetati “ebapuhtaks”. Jumal andis Peetrusele unenäo, kus kogu toit oli “puhas”. Korneeliusega kohtudes mõistis Peetrus, et see unenägu oli inimestest: “Jumal kohtleb kõiki inimesi ühtemoodi” (Apostlite tegude 10:34–35) ja kristlased võivad olla nii juudid kui mittejuudid.
Räägi Jumalaga
“Jeesus, tänan sind, et kõik erinevad inimesed saavad sind uskuda. Aita minul sinusse uskuda.”
Arutleme koos
Jagage ühekoos mõtteid ja küsimusi, mis teil seda piiblilugu uurides tekkisid, ja vaadake veebilehelt, mida on selle piibliloo kohta arvanud teised.
Proovi järele…
1900 aastat peale seda, kui Peetrus kohtus Korneeliusega, pidas mees nimega Martin Luther King jr Ameerikas 28. augustil 1963 oma kuulsa kõne. Seda kõnet tuntakse kui “Mul on unistus”. Ta rääkis rahust ja kõikide inimeste võrdsusest. Siin on osa sellest, mida ta tol päeval rääkis:
Mul on unistus, et mu neli last elavad ühel päeval riigis, kus nende üle ei otsustata nende nahavärvi poolest, vaid nende sisu ja iseloomu pärast.
Mul on täna unistus!
Mul on unistus, et ühel päeval… hoiavad väikesed mustanahalised poisid ja tüdrukud väikestel valgetel poistel ja tüdrukutel käest kinni samamoodi nagu oma vendadel ja õdedel.
Mul on täna unistus!
Kui me laseme vabadusel heliseda… saabub väga kiiresti see päev, mil kõik Jumala lapsed, mustanahalised ja valged, juudid ja mittejuudid, protestandid ja katoliiklased, saavad ulatada üksteisele käed ja laulda üheskoos vana neegrispirituaali: “Viimaks ometi vabad! Viimaks ometi vabad! Tänu kõigeväelisele Jumalale, me oleme viimaks ometi vabad!”
Millist sõnumit näitas Jumal Peetrusele unenäos? Millisest sõnumist kõneles Martin Luther King oma tulevikuunistuses? Räägi oma juhendajaga sellest, kuidas sina saaksid neid unistusi oma kodus, koolis ja naabruses reaalsuseks muuta.