Your word is a lamp for my feet, a light on my path.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Üksteist julgustades

Tuesday, 13. April 2021

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 10:11-18

Kristuse ohvri lõplikkusest
11Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab
aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte.
12Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude
eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele,
13nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta
jalajäriks.
14Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks.
15Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli
öelnud:
16
„See on leping, mille ma teen nendega
pärast neid päevi, ütleb Issand:
ma annan oma seadused nende südamesse
ja kirjutan need nende mõistusesse.
17Ja ma ei mäleta enam
nende patte ega ülekohtutegusid.”
18[m]Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit
ohvrit pattude eest.

Kuigi Jumal on taevas ja meie oleme maa peal, on Jumal meie Isa. Peaksime seda ikka meeles pidama, palvetades alandliku julgusega. (Robert Leighton).

Tänane kirjakoht viib lõpule Heebrea kirja peamise teema. Pöördume imelise pildi juurde Messiast psalmist 110:1, millega kiri algas (1:3,13). Jeesus mitte ei seisa, vaid istub kõrgema autoriteedi kohal taevas (s 12). Erinevalt preestritest maa peal, kes seisavad iga päev tuues ohvreid, võib Jeesus istuda, sest Tema lunastustöö ristil on lõppenud (vrd Jh 19:30).

Kirjakoht annab ka suurpärase ettekujutuse millele rajaneb meie kindlustunne, et oleme päästetud. Hea uudis on see, et kõik meie patud on täielikult andestatud Jeesuse surma läbi (s 17). Meil ei ole vaja tuua enam ohvreid (s 18)! Jumal on andestanud ja ka unustanud. Jeesuse, meie ülempreestri ja taeva vahendaja läbi on meil täielikult uus leping Jumalaga ning Jeesuse ohvri tõttu on meie ees igavesti avatud uks Jumala ligiollu. Jumala seadused ei ole enam välised reeglid ja nõudmised. Nüüd on need kirjutatud meie südameisse ning me allume neile vabatahtlikult (s 16).

 Jumal vaatab meid kui terviklikke ja pühasid (s 10), kuid samaaegselt oleme jätkuvalt protsessis, mis muudab meid terviklikeks ja pühadeks (s 14). See toimub Kristuse kaudu ning Püha Vaimu toimel ning meil on siin ka oma osa täita. Peaksime olema Jumala kaastöölised selles protsessis. Jumal puhastab meid, kuid meie osa on hoolitseda selle eest, et me ei muutuks jälle mustaks.

Selles protsessis ei tohi  jääda üksi. Jumala arm mitte ainult ei päästa meid, vaid suunab ka Kristuse ihusse, kirikusse. Koguduse keskel ei kaota me oma isikupära, vaid julgustame üksteist vastastikku ning aitame üksteisel liikuda oma tõelise vaimuliku olemuse suunas. Individuaalset kristlust ei ole olemas.

 
Jeesuse töö on lõpetatud. Palvetagem täna üksteise eest, et Tema töö meis saaks täielikult lõpule viidud Tema auks ning me ei kaotaks midagi sellest pärandist, mida Ta tuli meile andma.

Selle kommentaari autor: APÜ