Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2001-06-07     Järgmine 2001-06-09

2001-06-08

Usus elamine

Hb 11:1-7

Usust ja uskujatest muistsel ajal

1Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.
2Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse.
3Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav.
4Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi.
5Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane.
6Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.
7Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust.
Heebrea kirja 11. peatükki tsiteeritakse sageli usust rääkides. Kuid kas oleme sügavamalt järele mõelnud usu tegeliku sisu üle?
Salmi 1 võib pidada usu definitsiooniks. Usk rajaneb lootusel ja
usaldusel nende asjade vastu, mida (veel) ei ole võimalik tõestada.
Ühtlasi on see veendumus silmale nähtamatute objektide (ka Ju-mala)
olemasolus. Järelikult ei seisne usk kellegi loogiliselt esita-tud
argumentidega nõustumises. Meilt oodatakse enamat – sammu
tundmatusse. Neid, kes selle sammu usaldavalt astuvad, kannab
Jumal oma kätel edasi.

Kuna Piibel ei ole loodusteaduse õpik, võib tänapäeva inimene
maailma loomise kohta kahtlevaid küsimusi esitada (s 3). Siit tuleb
ilmsiks, et Jumala eesmärgiks ei olegi see, et kõike mõistaksime,
vaid et usaldaksime kõhklused Tema hooleks.

Aabel ohverdas karjast esimese järelkasvu, Kaini kohta ei ole
seda öeldud (1Ms 4:1 jj). Aabeli ohvri väärtuslikkus seisnes usal-duses,
et Jumal võib teda uute loomadega õnnistada.

Eenoki kohta ei loe me Piiblist peaaegu midagi muud, kui et ta
kõndis koos Jumalaga (1Ms 5:24). Kui sinugi elu on kirjeldatav
sõnadega “ta kõndis Jumalaga”, võid olla kindel, et elu lõpuski ei
jäta Jumal sind maha.

Noa usaldus Jumala vastu läks niikaugele, et ta võttis ette teiste
arvates rumala sammu – ehitas kuivale maale laeva. Ometi just see
praktiline tegu ilmutab meile tema usukindlust ja sellega eristus ta
teravalt teda ümbritsenud inimestest (s 7).

Jumala narrus on inimestest
targem… 1Kr 1:25
Autor Maire Ivanova
Eelmine 2001-06-07     Järgmine 2001-06-09