Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2001-06-08     Järgmine 2001-06-10

2001-06-09

Usaldus igavese suhtes

Hb 11:8-16

Usust ja uskujatest muistsel ajal

8Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.
9Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad.
10Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal.
11Usus sai isegi Saara väe suguvõsa rajamiseks ja seda eakusest hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks.
12Seepärast ka sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu kaotanud mehest hulga poolest nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva mere rannal, mida ei saa ära lugeda.
13Need kõik surid uskudes, saamata kätte tõotusi, vaid nähes ja tervitades neid kaugelt. Ja nad tunnistasid end olevat võõrad ja majalised maa peal.
14Kuid kes selliselt kõnelevad, annavad mõista, et nad otsivad kodumaad.
15Kui nende meeles oleks olnud maa, kust nad olid välja läinud, küllap neil oleks olnud aega pöörduda tagasi.
16Ent nüüd nad ihkavad paremat, see tähendab taevast kodumaad. Seetõttu ei ole Jumalal nende pärast häbi lasta ennast hüüda nende Jumalaks, kuna ta on valmistanud neile linna.
Tänases tekstis jätkuvad näited uskujatest inimestest Iisraeli
ajaloos.
Aabraham oli seitsmekümne viie aastane, kui Jumal
käskis tal lahkuda kodukohast ja minna võõrale maale (1Ms 12:1jj).
Aabrahami isa Terah oli oma perega asunud teele Kaananimaa poole,
ent peatunud reisil Haaranis. Haaranis elades sai Aabraham Jumalalt
korralduse Kaananimaale asuda. Aabraham kuuletus Jumala tahte-le
(s 9) ja läks võõrsile, kuigi ei teadnud, mis teda ees ootab.

Vaimulikus tähenduses võib selles loos vastandada Aabrahami ja
tema isa Terahi – mõlema siht oli Kaanan, ent Terah jäi poolele
teele, Aabraham aga jõudis pärale. Sageli tahame oma jõuga mida-gi
õiget korda saata, ent jääme “poolele teele”. Kui ebaõnnestume,
imestame, miks me ei saanud hakkama. Ainult siis, kui Jumal on
edastanud meile kutse ja varustanud oma väega, võime ettevõetu
ka lõpule viia.

Aabrahami ja Saara loost teadlik piiblilugeja märkab, et siin ei
ole mainitud Haagari lugu (1Ms 16). Saarat tuuakse esile kui usu
näidet, kuigi ta üritas olukorda ise lahendada. Selle põhjal võib järeldada,
et Jumal täidab oma tõotusi isegi inimlikust nõtrusest
hoolimata, Ta andestab ega pea viha.

Enne kui Joosua viis Iisraeli rahva tõotatud maale, pidi rahvas
palju ringi rändama. Kuigi Jumal oli lubanud anda oma rahvale
maa, ei teostunud see paljude sajandite jooksul. Selle pika aja jooksul
ei lakanud inimesed uskumast Jumala tõotuse täitumisse (s 10, 13-16).

Jumalal ei ole häbi nende pärast,
kes oma lootused seovad
igaveste väärtustega
(s 16).
Autor Maire Ivanova
Eelmine 2001-06-08     Järgmine 2001-06-10