Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2001-08-10 Järgmine 2001-08-12
18Aga Suusani juudid tulid kokku selle kuu kolmeteistkümnendal ja neljateistkümnendal päeval, ja nad puhkasid selle kuu viieteistkümnendal päeval ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.
19Seepärast tegid juudi maamehed, kes elasid maal külades, adarikuu neljateistkümnenda päeva endile rõõmu- ja pidupäevaks, heaks päevaks, ja läkitasid üksteisele rooga.
20Ja Mordokai kirjutas need sündmused üles; ja ta läkitas kirjad kõigile juutidele kuningas Ahasverose kõigis maades, niihästi ligidal kui kaugel olijaile,
21kohustades neid, et nad igal aastal pühitseksid adarikuu neljateistkümnendat ja viieteistkümnendat päeva
22kui päevi, mil juudid said rahu oma vaenlastest, ja kuud, mil nende mure muutus rõõmuks ja lein pidupäevaks; nad pidid need tegema pidu- ja rõõmupäevadeks ning läkitama üksteisele rooga ja vaestele ande.
23Ja juudid võtsid tavaks, mida nad juba olid hakanud tegema ja millest Mordokai neile kirjutas.
24Kuna agaglane Haaman, Hammedata poeg, kõigi juutide vaenlane, oli kavatsenud juute hukata ja oli puuri, see on liisku heitnud nende tagakiusamiseks ja hukkamiseks -
25ent kui asi jõudis kuninga ette, oli tema kirjalikult käskinud, et Haamani kuri kavatsus, mille ta juutide vastu oli sepitsenud, tuleks ta enese pea peale ja et tema ja ta pojad puusse poodaks -,
26siis nimetasid nad neid päevi puurimiks, sõna "puur" järgi. Seepärast, vastavalt kõigile selle kirja sõnadele ja vastavalt sellele, mida nad ise olid näinud ja mis neile oli juhtunud,
27seadsid ja võtsid juudid muutmatuks kohustuseks ja tavaks iseendile ja oma järeltulijaile ja kõigile nendega liitujaile pühitseda igal aastal neid kahte päeva vastavalt eeskirjale ja määratud ajale,
28ja et neid päevi meenutaks ja pühitseks iga rahvapõlv ja iga suguvõsa igal maal ja igas linnas, et need puurimipäevad ei kaoks juutide hulgast ja et mälestus neist ei lakkaks nende järeltulijail.29Ja kuninganna Ester, Abihaili tütar, ja juut Mordokai kirjutasid kogu oma mõjujõuga, et kinnitada seda teist puurimikirja.
30Ja kirjad läkitati kõigile juutidele Ahasverose kuningriigi saja kahekümne seitsmel maal sõbralike ja usaldusväärsete sõnadega,
31et neid puurimipäevi peetaks määratud ajal, nagu juut Mordokai ja kuninganna Ester olid need neile seadnud ja nagu nad ise olid endile ja oma järeltulijaile korraldusi teinud paastu ja kaebehüüu asjus.
32Nõnda kinnitas Estri käsk need puurimi eeskirjad, ja need kirjutati raamatusse.
1Ja kuningas Ahasveros pani maale ja mere saartele peale töökohustuse.
2Ja kõik tema võimsuse ja vägevuse teod ning täpsed andmed Mordokai suurusest, kuidas kuningas teda ülendas - eks need ole kirja pandud Meedia ja Pärsia kuningate Ajaraamatus?
3Sest juut Mordokai oli kuningas Ahasverosest järgmine mees, ta oli juutidele suur ja oma paljudele vendadele armas; tema taotles oma rahvale head ja kõneles kogu oma soo hüvanguks.
Eelmine 2001-08-10 Järgmine 2001-08-12
2001-08-11
Ester 9:18-10:3
Est 9:18-10:3
Juutide kättemaks
18Aga Suusani juudid tulid kokku selle kuu kolmeteistkümnendal ja neljateistkümnendal päeval, ja nad puhkasid selle kuu viieteistkümnendal päeval ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.
19Seepärast tegid juudi maamehed, kes elasid maal külades, adarikuu neljateistkümnenda päeva endile rõõmu- ja pidupäevaks, heaks päevaks, ja läkitasid üksteisele rooga.
Puurimipüha seadmine
20Ja Mordokai kirjutas need sündmused üles; ja ta läkitas kirjad kõigile juutidele kuningas Ahasverose kõigis maades, niihästi ligidal kui kaugel olijaile,
21kohustades neid, et nad igal aastal pühitseksid adarikuu neljateistkümnendat ja viieteistkümnendat päeva
22kui päevi, mil juudid said rahu oma vaenlastest, ja kuud, mil nende mure muutus rõõmuks ja lein pidupäevaks; nad pidid need tegema pidu- ja rõõmupäevadeks ning läkitama üksteisele rooga ja vaestele ande.
23Ja juudid võtsid tavaks, mida nad juba olid hakanud tegema ja millest Mordokai neile kirjutas.
24Kuna agaglane Haaman, Hammedata poeg, kõigi juutide vaenlane, oli kavatsenud juute hukata ja oli puuri, see on liisku heitnud nende tagakiusamiseks ja hukkamiseks -
25ent kui asi jõudis kuninga ette, oli tema kirjalikult käskinud, et Haamani kuri kavatsus, mille ta juutide vastu oli sepitsenud, tuleks ta enese pea peale ja et tema ja ta pojad puusse poodaks -,
26siis nimetasid nad neid päevi puurimiks, sõna "puur" järgi. Seepärast, vastavalt kõigile selle kirja sõnadele ja vastavalt sellele, mida nad ise olid näinud ja mis neile oli juhtunud,
27seadsid ja võtsid juudid muutmatuks kohustuseks ja tavaks iseendile ja oma järeltulijaile ja kõigile nendega liitujaile pühitseda igal aastal neid kahte päeva vastavalt eeskirjale ja määratud ajale,
28ja et neid päevi meenutaks ja pühitseks iga rahvapõlv ja iga suguvõsa igal maal ja igas linnas, et need puurimipäevad ei kaoks juutide hulgast ja et mälestus neist ei lakkaks nende järeltulijail.29Ja kuninganna Ester, Abihaili tütar, ja juut Mordokai kirjutasid kogu oma mõjujõuga, et kinnitada seda teist puurimikirja.
30Ja kirjad läkitati kõigile juutidele Ahasverose kuningriigi saja kahekümne seitsmel maal sõbralike ja usaldusväärsete sõnadega,
31et neid puurimipäevi peetaks määratud ajal, nagu juut Mordokai ja kuninganna Ester olid need neile seadnud ja nagu nad ise olid endile ja oma järeltulijaile korraldusi teinud paastu ja kaebehüüu asjus.
32Nõnda kinnitas Estri käsk need puurimi eeskirjad, ja need kirjutati raamatusse.
Mordokai võim ja suurus
1Ja kuningas Ahasveros pani maale ja mere saartele peale töökohustuse.
2Ja kõik tema võimsuse ja vägevuse teod ning täpsed andmed Mordokai suurusest, kuidas kuningas teda ülendas - eks need ole kirja pandud Meedia ja Pärsia kuningate Ajaraamatus?
3Sest juut Mordokai oli kuningas Ahasverosest järgmine mees, ta oli juutidele suur ja oma paljudele vendadele armas; tema taotles oma rahvale head ja kõneles kogu oma soo hüvanguks.
Küllap on nii mõnigi meist muretsenud kättejõudva juubeli või mõne muu tähistamist nõudva tähtpäeva üle. Oleme kuulnud kaeblemisi jõulustressi üle ja ehk isegi pärinud: ,,Milleks mulle need tähtpäevad?”
Estri raamatu 9. ptk toob meieni puurimipüha tekkimise ning piibelliku viisi pidu-ja rõõmupäevade tähistamiseks. Saame kinnituse, miks eesti keeleski on pühadust ja tähistamisväärseid päevi märgistaval sõnal ühesugune tüvi – “püha”.
Niisiis, Estri raamat õpetab tähistama tõotuste täitumist. See ei ole niisama lust ja meelelahutus – rõõm võidust pühendatakse Jumalale kui võidu põhjustajale. Rõõm andis inimesele kohustusi – tuli meeles pidada Jumala vabastust ja heldust. Salm 22 võiks olla heaks pühade tähistamise eeskirjaks meil siin Eestimaalgi, kus ei ole kahjuks sellist südamlikku üksteisega jagamise ja teistele annetamise kommet – pigem kiputakse pühi rohkem ikka omaette pidama, igaüks oma pidulauale kuhjates kõike, mis vähegi võimalik. Näeme, et juudid saatsid üksteisele rooga, rikkamad jagasid vaesematele, oli käsk üksteist nii ihutoiduse kui hea sõnaga kosutada. Olles ise armu kogenud, ei tohtinud teise vastu armutuks jääda.
Piibel rõhutab Estri raamatu lõpuosas vajadust Jumala päästet meeles pidada ning õpetab, et selline meenutus ei põhine mitte meeleoludel, vaid otsusel. Selle kohta saadeti kogu rahvale teated, milles olid kirjas üksikasjalised eeskirjad (s 27-32). Võtkem meiegi iseendile ja oma järeltulijaile muutumatuks kohustuseks ja tavaks uskuda, et Jumal on enam kui võimeline muutma meie muret rõõmuks ja leina pidupäevaks.
Estri raamatu 9. ptk toob meieni puurimipüha tekkimise ning piibelliku viisi pidu-ja rõõmupäevade tähistamiseks. Saame kinnituse, miks eesti keeleski on pühadust ja tähistamisväärseid päevi märgistaval sõnal ühesugune tüvi – “püha”.
Niisiis, Estri raamat õpetab tähistama tõotuste täitumist. See ei ole niisama lust ja meelelahutus – rõõm võidust pühendatakse Jumalale kui võidu põhjustajale. Rõõm andis inimesele kohustusi – tuli meeles pidada Jumala vabastust ja heldust. Salm 22 võiks olla heaks pühade tähistamise eeskirjaks meil siin Eestimaalgi, kus ei ole kahjuks sellist südamlikku üksteisega jagamise ja teistele annetamise kommet – pigem kiputakse pühi rohkem ikka omaette pidama, igaüks oma pidulauale kuhjates kõike, mis vähegi võimalik. Näeme, et juudid saatsid üksteisele rooga, rikkamad jagasid vaesematele, oli käsk üksteist nii ihutoiduse kui hea sõnaga kosutada. Olles ise armu kogenud, ei tohtinud teise vastu armutuks jääda.
Piibel rõhutab Estri raamatu lõpuosas vajadust Jumala päästet meeles pidada ning õpetab, et selline meenutus ei põhine mitte meeleoludel, vaid otsusel. Selle kohta saadeti kogu rahvale teated, milles olid kirjas üksikasjalised eeskirjad (s 27-32). Võtkem meiegi iseendile ja oma järeltulijaile muutumatuks kohustuseks ja tavaks uskuda, et Jumal on enam kui võimeline muutma meie muret rõõmuks ja leina pidupäevaks.
Pühendagem meiegi oma tähtpäevad Jumalale!