Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2001-09-09 Järgmine 2001-09-14
12Siis Issand ütles Moosesele: "Ütle Aaronile: Siruta oma kepp välja ja löö maa põrmu, et sellest tuleks sääski kogu Egiptusemaale!"
13Ja nad tegid nõnda. Aaron sirutas oma käe kepiga välja ja lõi maa põrmu; siis tulid sääsed inimeste ja loomade kallale; kõik maa põrm muutus sääskedeks kogu Egiptusemaal.
14Ka võlurid tegid oma salakunstidega sedasama, et tekitada sääski, aga ei suutnud; ja sääsed olid inimeste ja loomade kallal.
15Siis võlurid ütlesid vaaraole: "See on Jumala sõrm!" Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid - nagu Issand oli öelnud.
16Ja Issand ütles Moosesele: "Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette, kui ta läheb vee äärde, ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
17Sest kui sa ei lase mu rahvast minna, vaata, siis ma läkitan parmud sinu ja su sulaste ja su rahva kallale ning su kodadesse. Egiptlaste kojad täituvad parmudega, nõndasamuti ka maapind, millel need on.
18Aga ma eraldan sel päeval Gooseni maakonna, kus asub mu rahvas, nõnda et parme ei tule sinna, selleks et sa teaksid, et mina olen Issand keset seda maad.
19Ma teen vahe oma rahva ja sinu rahva vahele. Homme sünnib see imetegu."
20Ja Issand tegi nõnda: parme tuli rängasti vaarao kotta ja tema sulaste kodadesse; ja kogu Egiptusemaal kannatas maa parmude tõttu.
21Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: "Minge ohverdage oma Jumalale siin maal!"
22Aga Mooses vastas: "Ei ole sünnis nõnda teha, sest see, mis me ohverdame Issandale, oma Jumalale, on egiptlastele vastik. Vaata, kui me ohverdame seda, mis egiptlaste meelest on vastik, nende silme ees, eks nad viska meid siis kividega?
23Me tahame minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Issandale, oma Jumalale, nagu tema meid on käskinud."
24Ja vaarao ütles: "Ma lasen teid minna ja ohverdada Issandale, teie Jumalale kõrbes. Ainult ärge minge väga kaugele. Palvetage minu eest!"
25Siis ütles Mooses: "Vaata, ma lähen su juurest ja palun Issandat, et parmud homme kaoksid vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt. Ainult ärgu vaarao enam petku, laskmata rahvast minna Issandale ohverdama!"
26Ja Mooses läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.
27Ja Issand tegi Moosese sõna järgi ning kaotas parmud vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt; ühtainsatki ei jäänud alles.
28Aga vaarao tegi oma südame kõvaks ka seekord ega lasknud rahvast minna.
Eelmine 2001-09-09 Järgmine 2001-09-14
2001-09-12
2. Moosese 8:12-28
2Ms 8:12-28
Sääskede nuhtlus
12Siis Issand ütles Moosesele: "Ütle Aaronile: Siruta oma kepp välja ja löö maa põrmu, et sellest tuleks sääski kogu Egiptusemaale!"
13Ja nad tegid nõnda. Aaron sirutas oma käe kepiga välja ja lõi maa põrmu; siis tulid sääsed inimeste ja loomade kallale; kõik maa põrm muutus sääskedeks kogu Egiptusemaal.
14Ka võlurid tegid oma salakunstidega sedasama, et tekitada sääski, aga ei suutnud; ja sääsed olid inimeste ja loomade kallal.
15Siis võlurid ütlesid vaaraole: "See on Jumala sõrm!" Aga vaarao süda jäi kõvaks ja ta ei kuulanud neid - nagu Issand oli öelnud.
Parmude nuhtlus
16Ja Issand ütles Moosesele: "Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette, kui ta läheb vee äärde, ja ütle temale: Nõnda ütleb Issand: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
17Sest kui sa ei lase mu rahvast minna, vaata, siis ma läkitan parmud sinu ja su sulaste ja su rahva kallale ning su kodadesse. Egiptlaste kojad täituvad parmudega, nõndasamuti ka maapind, millel need on.
18Aga ma eraldan sel päeval Gooseni maakonna, kus asub mu rahvas, nõnda et parme ei tule sinna, selleks et sa teaksid, et mina olen Issand keset seda maad.
19Ma teen vahe oma rahva ja sinu rahva vahele. Homme sünnib see imetegu."
20Ja Issand tegi nõnda: parme tuli rängasti vaarao kotta ja tema sulaste kodadesse; ja kogu Egiptusemaal kannatas maa parmude tõttu.
21Siis vaarao kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles: "Minge ohverdage oma Jumalale siin maal!"
22Aga Mooses vastas: "Ei ole sünnis nõnda teha, sest see, mis me ohverdame Issandale, oma Jumalale, on egiptlastele vastik. Vaata, kui me ohverdame seda, mis egiptlaste meelest on vastik, nende silme ees, eks nad viska meid siis kividega?
23Me tahame minna kolme päeva tee kõrbesse ja ohverdada Issandale, oma Jumalale, nagu tema meid on käskinud."
24Ja vaarao ütles: "Ma lasen teid minna ja ohverdada Issandale, teie Jumalale kõrbes. Ainult ärge minge väga kaugele. Palvetage minu eest!"
25Siis ütles Mooses: "Vaata, ma lähen su juurest ja palun Issandat, et parmud homme kaoksid vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt. Ainult ärgu vaarao enam petku, laskmata rahvast minna Issandale ohverdama!"
26Ja Mooses läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.
27Ja Issand tegi Moosese sõna järgi ning kaotas parmud vaarao, ta sulaste ja rahva kallalt; ühtainsatki ei jäänud alles.
28Aga vaarao tegi oma südame kõvaks ka seekord ega lasknud rahvast minna.
Võiksime küsida, miks koos vaaraoga pidi nii raskelt kannatama Egiptuse rahvas. Sel ammusel ajal oli aga riigi esimese mehe võim suur ja rahvas sõltus tema otsustest enam. Oli ta ju ka rahva vaimulik juht. Nagu Iisraeli ajaloostki on näha, oli rahva saatus vastavalt selline, kas kuningas oli hea või halb. Seega oli vaarao süü, et ta rahval halvasti läks – tema ei hoolinud oma rahvast.
Kõigi nuhtluste taustal on aga näha, et Jumal on armuline ja pika meelega. Ta andis esmalt iga häda puhul aega, et vaarao parandaks meelt ja laseks iisraellased vabaks. Esimene Jumala poolt vaaraole suunatud tegu polnudki nuhtlus, vaid Aaroni kepiga tehtud imetegu, mis selgelt näitas vaaraole Moosese nõudmise tõelisust. Kui esimesed kergemad nuhtlused ei aidanud, läksid nad järjest rängemaks.
Sääskede nuhtluses tehti lõplikult tühjaks egiptuse nõidade trikid. Egiptuse võlurid olid ka esimesed, kes andsid vaaraole mõista, et Moosese ja Aaroni poolt on tõelise Jumala vägi (s 15).
Järgmises, parmude nuhtluses tõi Jumal veel enam nähtavale, et Tema seisab iisraellaste taga ja Ta teod on tõelised (s 18, 19). Vaarao andis nüüd küll lubaduse iisraellastel minna ohverdama, kuid murdis taas oma sõna. Tema rahval tuli aga taas kannatada selle sõnamurdmise tõttu.
Aga vaarao käitumise kuritegelikkus olgu kõikidele praegusaja juhtidele hoiatuseks. See on ikka nii jäänud, et juhtide (praegu enamasti rahva poolt valitud) sõnapidamisest sõltub kogu rahva saatus.
Kuidas on lugu meie lubadustega?