Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2001-09-12     Järgmine 2001-09-15

2001-09-14

2. Moosese 9:13-35

2Ms 9:13-35

Rahe

13Siis Issand ütles Moosesele: "Tõuse hommikul vara ja astu vaarao ette ning ütle temale: Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
14Sest seekord ma saadan kõik oma nuhtlused sulle enesele ja su sulastele ning su rahvale, et sa teaksid, et minu sarnast ei ole kogu maailmas.
15Kui ma nüüd oma käe välja sirutasin ja sind ja su rahvast lõin katkuga, siis oleksid sa maa pealt kaotatud olnud,
16aga ma jätsin sind alles just selleks, et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nimi kogu maailmas.
17Kui sa veel ülbe oled mu rahva vastu ega lase neid minna,
18vaata, siis ma lasen homme sadada väga rasket rahet, millist ei ole Egiptuses olnud ta asustamisajast tänini.
19Ja nüüd läkita järele, päästa oma kari ja kõik, kes sul väljal on! Kõigi inimeste ja loomade peale, kes on väljal ega ole viidud koju, langeb rahe ja nad surevad."
20Kes vaarao sulaseist kartis Issanda sõna, päästis oma sulased ja karja koju.
21Aga kes ei võtnud Issanda sõna südamesse, jättis oma sulased ja karja väljale.
22Ja Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb rahet kogu Egiptusemaale, inimeste ja loomade peale, ja kõigi taimede peale Egiptusemaal!"
23Ja Mooses sirutas oma kepi taeva poole ning Issand andis müristamist ja rahet, ja tuli lõi maha; ja Issand laskis Egiptusemaale rahet sadada.
24Ja rahe ja tuli, mis oli rahega segamini, olid väga rängad, milliseid ei ole olnud kogu Egiptusemaal selle asustamisest alates.
25Ja rahe lõi maha kogu Egiptusemaal kõik, kes olid väljal, niihästi inimesed kui loomad; ja rahe lõi maha kogu rohu ning murdis kõik puud väljal.
26Ainult Gooseni maakonnas, kus olid Iisraeli lapsed, ei olnud rahet.27Siis vaarao läkitas järele ja kutsus Moosese ja Aaroni ning ütles neile: "Ma olen seekord pattu teinud. Issand on õiglane, aga mina ja mu rahvas oleme õelad.
28Paluge Issandat, sest on küllalt Jumala müristamisest ja rahest. Ma lasen teid minna ja teil pole enam vaja jääda!"
29Ja Mooses vastas temale: "Kui ma olen linnast välja läinud, siis ma sirutan oma käed Issanda poole: müristamine lakkab ja rahet ei ole enam, et sa teaksid, et maa on Issanda päralt.
30Aga sinust ja su sulaseist ma tean, et te veelgi ei karda Jumalat Issandat."
31Ja lina ja oder löödi maha, sest oder oli loonud ja lina oli kupras;
32nisu ja okasnisu aga ei löödud maha, sest need olid hilised.
Enne kui Jumal lasi selle häda Egiptuse rahva peale tulla, andis Ta taas võimaluse selle ärahoidmiseks. Ta oleks võinud katkuga vaarao enda hävitada, kuid loe salmist 16, miks ta alles jäeti! Vaaraole anti taas võimalus, ja eriti suureks teoks – otsustavaks pöördeks. Ta oleks pidanud tunnistama Jumala suurust üle kogu oma suure maa ja kuulutama seda saadikute kaudu kõigis maades, kellega Egiptus lävis. Kuid ta ei tahtnud seda ja Egiptuse põllumajandust tabas kohutav hävitus.
Jälle näeme, kuidas vaarao andis lubadusi hirmu tõttu. Kuid taas olid need vaid sõnad, millele ei järgnenud teod. Ta süda jäi ülbeks ja kalgiks. Ta ei saanud Jumalat oma südamesse võtta, sest ei tahtnud sealt minema ajada ebajumalaid. Egiptuse ebajumalateenimine ja okultsed riitused olid tema, ta preestrid ja kogu rahva tugevalt sidunud ning see toimis barjäärina inimeste ja Jumala vahel. See ei võimaldanud mõista tõelist Jumalat.

Käesoleva loo autor on kohanud mitmeid inimesi, kes on end varasema okultismiharrastuse tõttu samasuguse barjääriga tõkestanud. Nad võivad tunda Jumala sõna ja sellest üpris adekvaatselt teistele kõnelda, aga ei saa (õigemini ei taha) olla Jumalaga osaduses. Loodan, et käesoleva kirjutise lugeja oskab hoida iseennast ja hoiatada ka teisi praegusel ajal inimesi ründavate okultsete teaduste ja “Egiptuse vaimu” – mateeria ülistamise eest.

Kes otsib valgust, see tuleb Jumala juurde.
Autor Taavet-Ülo Udso
Eelmine 2001-09-12     Järgmine 2001-09-15