Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2001-09-14     Järgmine 2001-09-16

2001-09-15

Kes teeb südame kõvaks?

2Ms 10:1-20

Rohutirtsude nuhtlus

1Siis Issand ütles Moosesele: "Mine vaarao juurde, sest ma olen teinud kõvaks tema südame ja ta sulaste südamed, et teha tema juures oma imetegusid,
2ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes, kuidas ma olen näidanud egiptlastele oma jõudu, ja mu imetegudest, mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen Issand!"
3Siis Mooses ja Aaron läksid vaarao juurde ning ütlesid temale: "Nõnda ütleb Issand, heebrealaste Jumal: Kui kaua sa tõrgud alistumast mu ees? Lase mu rahvas minna ja mind teenida!
4Sest kui sa keelad mu rahvast minemast, vaata, siis ma toon homme su maale rohutirtsud.
5Need katavad maapinna, nõnda et maad pole näha, ja nad söövad jäänused säilinust, mis teile rahest üle jäi, ja nad söövad ära kõik puud, mis teil väljal kasvavad.
6Ja nad täidavad su kojad ja kõik su sulaste kojad ja kõik egiptlaste kojad, mida ei ole näinud su isad ja su isade isad oma maa peale tuleku päevast tänini." Ja ta pöördus ümber ning läks ära vaarao juurest.
7Siis vaarao sulased ütlesid temale: "Kui kaua on see meile püüniseks? Lase mehed minna, et nad teeniksid Issandat, oma Jumalat! Kas sa veelgi ei mõista, et Egiptus hukkub?"
8Siis toodi Mooses ja Aaron tagasi vaarao juurde ja tema ütles neile: "Minge teenige Issandat, oma Jumalat! Aga kes need minejad õieti on?"
9Ja Mooses vastas: "Me läheme oma noorte ja vanadega, oma poegade ja tütardega, me läheme oma lammaste, kitsede ja veistega, sest meil on Issanda püha."
10Tema aga ütles neile: "Issand olevat siis teie juures, kui ma lasen ära teid ja teie väetid lapsed! Te näete ka ise, et teil on kuri nõu.
11Nõnda ei sünni! Mingu ainult mehed ja teenigu Issandat, sest te olete ju seda nõudnud!" Ja nad aeti vaarao eest ära.
12Siis Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi Egiptusemaa kohale rohutirtsude pärast, et need tuleksid Egiptusemaale ja sööksid ära kõik maa rohu, kõik, mis rahe on alles jätnud!"
13Ja Mooses sirutas oma kepi välja Egiptusemaa kohale ning Issand saatis maale idatuule kogu selle päeva ja kogu selle öö; kui hommik tuli, tõi idatuul kaasa rohutirtsud.
14Rohutirtsud tulid kogu Egiptusemaale ja laskusid väga suurel hulgal kõigisse Egiptuse paigusse; enne seda ei ole rohutirtse sel määral olnud ega ole neid olnud ka enam pärast seda.
15Need katsid kogu maapinna, nõnda et maa mustas; nad sõid ära kõik maa rohu ja kõik puude vilja, mis rahe oli üle jätnud. Ja kogu Egiptusemaal ei jäänud üle midagi haljast puudel ega väljarohtudel.
16Siis vaarao kutsus kiiresti Moosese ja Aaroni ning ütles: "Ma olen pattu teinud Issanda, teie Jumala, ja teie vastu.
17Nüüd aga andke mu patt veel seekord andeks ja paluge Issandat, oma Jumalat, et ta ometi võtaks minult selle surma!"
18Ja ta läks ära vaarao juurest ning palus Issandat.
19Siis Issand pööras tuule väga kangeks läänetuuleks, see tõstis rohutirtsud üles ja ajas need Kõrkjamerre; ühtainsatki rohutirtsu ei jäänud alles kogu Egiptuse maa-alale.20Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame ja too ei lasknud Iisraeli lapsi minna.
Kogu maa ja inimeste kodude “üleujutamine” rohutirtsudega on midagi ennekuulmatut. Ometigi võib meie tähelepanu antud piibliteksti lugemisel haarata üks sisuline küsimus – vaarao kõva süda.
Nii lõigu esimene kui ka viimane salm ütleb, et Issand tegi vaarao südame kõvaks. Paistab, et Jumal ise ei lasknud vaaraol Tema enda antud korraldust täita. Kas hakkame kahtlema Jumala õigluses? Kuid ühegi õpetusliku küsimuse üle ei tohi otsustada vaid ühele salmile või ühele lõigule toetudes. Seega on hea vaadata küsimust laiemalt. Kogu Egiptusest lahkumise ehk Exoduse loos on seitsmel korral öeldud, et Jumal tegi vaarao südame kõvaks. Kuid üheksal korral on öeldud, et vaarao ise tegi oma südame kõvaks. Esimese viie nuhtluse ajal oli vaarao ise see, kes tegi oma südame kõvaks ja Jumala käsule vastu hakkas. Alles kuuenda nuhtluse juures on mainitud Jumala osa vaarao südame paadutamises. Jumal kinnitas vaarao väljakujunenud südamehoiaku.

Sellist käitumist võimegi näha Jumalale omasena. Kui läbi kogu Piibli on kinnitatud, et Jumal on püha ja õiglane ning Jumal on armastus, siis on meil alust uskuda, et Ta ootab igalt inimeselt vastuarmastust ning annab selleks ka võimaluse. Küll aga fikseerub meie valiku(te)rida lõpuks kindlas elusaatuses.

Tähelepanuväärne on see, et paadunud vaarao palub jumalasulastel talle Issandalt armu paluda. Kuid ka selline Jumala väe jaatamine ei muutnud vaarao nüüdseks juba väljakujunenud südamehoiakut.

Meie otsused täna kujundavad välja meie südamehoiaku ning lõpuks saatuse.
Autor Argo Buinevitð
Eelmine 2001-09-14     Järgmine 2001-09-16