Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2001-09-16 Järgmine 2001-09-18
21Siis Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb Egiptusemaale niisugune pimedus, et katsu või käega!"
22Ja Mooses sirutas oma käe taeva poole ning kogu Egiptusemaale tuli kolmeks päevaks pilkane pimedus:
23üks ei näinud teist ja ükski ei liikunud paigast kolmel päeval. Aga kõigil Iisraeli lastel oli oma asupaikades valge.
24Siis vaarao kutsus Moosese ning ütles: "Minge teenige Issandat! Ainult teie lambad, kitsed ja veised jäägu paigale. Ka teie väetid lapsed mingu koos teiega!"
25Aga Mooses vastas: "Sina pead meile kaasa andma ka tapa- ja põletusohvrid, et saaksime neid tuua Issandale, oma Jumalale!
26Meie karigi peab tulema koos meiega, sõrgagi ei tohi maha jääda, sest sellest me ju võtame Issanda, oma Jumala teenimiseks. Me ei tea isegi, millega peame teenima Issandat, enne kui jõuame sinna."
27Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame, nõnda et ta ei tahtnud neid ära lasta.
28Ja vaarao ütles temale: "Mine ära mu juurest! Hoia, et sa enam ei ilmu mu palge ette! Sest päeval, mil sa ilmud mu palge ette, sa sured!"
29Ja Mooses vastas: "Õigesti oled rääkinud! Enam ma ei ilmu su palge ette!"
Eelmine 2001-09-16 Järgmine 2001-09-18
2001-09-17
Valgus pimeduses
2Ms 10:21-29
Pimedus
21Siis Issand ütles Moosesele: "Siruta oma käsi taeva poole, siis tuleb Egiptusemaale niisugune pimedus, et katsu või käega!"
22Ja Mooses sirutas oma käe taeva poole ning kogu Egiptusemaale tuli kolmeks päevaks pilkane pimedus:
23üks ei näinud teist ja ükski ei liikunud paigast kolmel päeval. Aga kõigil Iisraeli lastel oli oma asupaikades valge.
24Siis vaarao kutsus Moosese ning ütles: "Minge teenige Issandat! Ainult teie lambad, kitsed ja veised jäägu paigale. Ka teie väetid lapsed mingu koos teiega!"
25Aga Mooses vastas: "Sina pead meile kaasa andma ka tapa- ja põletusohvrid, et saaksime neid tuua Issandale, oma Jumalale!
26Meie karigi peab tulema koos meiega, sõrgagi ei tohi maha jääda, sest sellest me ju võtame Issanda, oma Jumala teenimiseks. Me ei tea isegi, millega peame teenima Issandat, enne kui jõuame sinna."
27Aga Issand tegi kõvaks vaarao südame, nõnda et ta ei tahtnud neid ära lasta.
28Ja vaarao ütles temale: "Mine ära mu juurest! Hoia, et sa enam ei ilmu mu palge ette! Sest päeval, mil sa ilmud mu palge ette, sa sured!"
29Ja Mooses vastas: "Õigesti oled rääkinud! Enam ma ei ilmu su palge ette!"
Nuhtluste reas eelviimasena tabas Egiptust kolme päeva jooksul pilkane pimedus. Selline “paks” pimedus oli ilmne solvang egiptlaste päikesejumala Ra aadressil. Nii nagu oli heebrealaste Jumal üle Egiptuse imetegijatest, nii tõestas Ta oma üleolekut ka Egiptuse jumalaist. Käegakatsutavat (s 21) pimedust on seletatud liivatormiga. Kui see ka tõesti nii oli, ilmnes Jumala võimsus ja poolehoid oma rahva vastu selles, et iisraellastel oli oma asupaikades samal ajal valge (s 23b). Nii võib Jumal oma rahvast, kes Teda järgib ja austab, kaitsta ka keset üleüldist kriisi ja kannatust. Jumal ei eralda usklikke ühiskonnast, küll aga on Tema kõikvõimas käsi meie üle igas olukorras.
Kuid Kõigekõrgema armastav hoolitsus ei ole mitte selleks, et me seda omaette naudiksime. Maailma Looja, universumi Issand tahab, et kõik inimesed võiksid näha Tema suurust ja headust ning sellest osa saada. Selleks kasutab Jumal oma rahvast, vahel lausa imelisel viisil. Mooses läks vaarao ette sooviga minna kogu Iisraeli rahvaga egiptlaste asundustest välja, et teenida seal Jahvet nii loomohvreid ohverdades kui ka Teda tänades ja kiites. Kõik see puudutab jumalarahva suhet oma Jumalaga. Kuid iisraellaste väljamineku raskused ja üleloomulikud nuhtlused Egiptuse üle avaldasid Jumala võimsust ja au ka kõigile jumalakartmatutele.
Jumala teed on tihti ettearvamatud. Alati pole meile ette teada, kuidas peame Jumalat teenima (s 26b), küll aga tuleb meil olla valmis kõigeks, mida Kõigekõrgem meilt ootab. See teeb meid alandlikuks. Samas aga võime toetuda Issanda ülemaisele abile.