Piiblivõtme arhiiv
2001-09-20
Mida ei tohi kuulutaja unustada
Lk 10:1-16
1Aga pärast seda määras Issand veel seitsekümmend [kaks] ja läkitas nad kahekaupa enese eele igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis minna.
2Ta ütles neile: "Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!
3Minge! Vaata, ma läkitan teid kui lambaid huntide sekka.
4Ärge kandke kukrut ega pauna ega jalatseid ja ärge teretage kedagi teel!
5Aga kui te astute kuhugi majja, ütelge esmalt: "Rahu olgu sellele kojale!"
6Ja kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema peal, aga kui ei ole, pöördub rahu tagasi teie peale.
7Aga jääge samasse majja, sööge ja jooge, mis neil on, sest tööline on oma palka väärt! Ärge käige ühest majast teise!
8Ja kui te lähete kuhugi linna ja teid võetakse vastu, siis sööge, mida teile ette pannakse,
9ja tehke terveks sealsed haiged ja öelge neile: "Jumala riik on teie lähedal!"
10Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid ei võeta vastu, minge välja selle tänavaile ja öelge:
11"Ka tolmu, mis teie linnast meie jalgade külge on hakanud, pühime teile maha. Ometi teadke, et Jumala riik on lähedal!"
12Ma ütlen teile: Soodomal on sel päeval hõlpsam põli kui tollel linnal.
13Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis teie juures on sündinud, küll nad oleksid ammugi kotiriides ja tuhas istudes parandanud meelt.
14Ometi on Tüürosel ja Siidonil kohtus hõlpsam põli kui teil.
15Ja sina, Kapernaum, kas sind ülendatakse taevani? Ei, surmavallani tõugatakse sind alla.16Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja."
Ei ole ükskõik, kuidas kuulutatakse. Enamgi veel: kuidas elab see, kes kuulutab?
Järgnev (s 4-11) on otsekui esimene “Apostlite õpetus” või “vaimuliku ametivanne”: Jumala sõna kuulutaja ei tohi enesele hankida maist vara ega valida teel olles, kellega oleks kasulik suhelda (parteiline kuuluvus!).
Jumala teed on rahu teed (Rm 3:17). Meie Issand on rahu Issand. Rahutervitus on see, millest algab suhtlemine. See kõlbab ka tänaste arukate uususundite läbikaalumiseks (s 5, 6).
Rahu olgu eelduseks ka kuulaja poolt: Kus sõnumit kuulata ei taheta, seal pole mõtet seda vägisi peale suruda (s 6 ja 10-12).
Ühes paikkonnas soovitatakse jääda samasse majja (s 7). Kui jumalamees käib majast majja, võidakse teda kahtlustada tagarääkimises, parema vastuvõtu otsimises jne.
Ka askeetluses ei tohi minna liiale (s 7, 8). Parem elada tavalise inimesena. Ühine söömaaeg ühendab, raha lahutab. Ei ole õige püüda kõike rahaga tasuda, küll aga heategudega (s 9). Andke, siis antakse teile ja te võite seda tänuga vastu võtta!
Tervendamine käib kuulutamise juurde.