Piiblivõtme arhiiv
2001-09-19
Kellega minna?
Lk 9:51-62
51Aga see sündis, kui Jeesuse ülesvõtmispäevad olid lähenemas, et ta hakkas minema Jeruusalemma poole.52Ja Jeesus läkitas enese eele käskjalgu. Need läksid teele ja tulid ühte samaarlaste külla, et talle öömaja valmistada.
53Aga külarahvas ei võtnud teda vastu, sest ta oli minemas Jeruusalemma poole.
54Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: "Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad ära hävitada?"
55Tema aga pöördus ümber ja sõitles neid.
56Ja nad läksid teise külla.
57Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: "Ma tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid."
58Ja Jeesus ütles talle: "Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna."
59Teisele ütles ta: "Järgne mulle!" Aga see ütles: "Luba mul enne minna matma oma isa!"
60Ent tema ütles talle: "Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina mine ja kuuluta Jumala riiki!"
61Aga ka üks teine ütles: "Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!"
62Aga Jeesus ütles: "Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!"
Samaarlased ja juudid olid sama päritolu, kuid erineva ajalooga. Nad kummardasid sama Jumalat, kuid erineval moel. Põhjust näib jätkuvat nii ühtsuseks kui lahususeks.
Juudid käisid samaarlaste aladest, mis olid Galilea ja Jeruusalemma vahel, kaarega mööda. Samaarlased omakorda ei võtnud juute öömajalegi. Nii juhtus ka Jeesuse ja Tema jüngritega. Jüngrite reageering oli õigeusklikule juudile iseloomulik (s 54).
Milline oli Jeesuse reageering?
Jeesus annab võimaluse kõigile, jättes otsustuse neile. Sallivus ei ole ükskõiksus, vaid armastusest tingitud kannatlikkus.
Jeesust järgida ei ole nii lihtne, nagu alguses näib (s 58). Kas tõesti tuleb jätta oma isa matmata? Iisraelis maeti surnud võimalikult samal päeval. Selge, et siin polnud juttu surnud isast. Kõnekäänd s 59b tähendas: “Kuni isa elab, pean ma kuuletuma temale. Kui teda enam pole, siis olen vaba järgima Sind.” Polegi nii ennekuulmatu vastus?
Salm 60 toob silme ette ilmalikud matused. Vaimselt surnud on need, kellel ei ole lootust, kes vaimselt ei kasva, kes ei otsi Jumalat ja igavest elu.
Me ei saa minna edasi, kui meie silmad on pööratud seljataha, kui oleme kinni vanas (s 62).
