Piiblivõtme arhiiv
2002-01-17
Apostlite teod 1:10-14
Ap 1:10-14
10Kui nad taevasse vaatasid tema minekut, vaata, siis seisis nende juures kaks valgeis rõivais meest,
11kes ütlesid: "Galilea mehed, mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse? See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat."
12Siis nad pöördusid tagasi Jeruusalemma mäelt, mida kutsutakse Õlimäeks ja mis on Jeruusalemma lähedal ühe hingamispäeva teekonna kaugusel.
13Ja kui nad linna tulid, läksid nad ülemisse tuppa, kus neil oli tavaks viibida: Peetrus ja Johannes ja Jaakobus ja Andreas ja Filippus ja Toomas, Bartolomeus ja Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja seloot Siimon ja Juudas, Jaakobuse poeg.
14Nemad kõik olid püsivalt ühel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega.
Küsimuse põhjused võime aga leida samast situatsioonist. Jüngrid olid juhtunu pärast ülimalt hämmingus (kreekakeelne sõna salmis 10 tähendabki ‘ainiti, kõikeunustavalt vaatama’); võimalik, et nad oleksid võinud hiljem isegi mõelda, et juhtunu oli olnud nägemus ja mitte tegelikkus.
Kahe mehe küsimus ja tunnistus Jeesuse tagasitulekust oli aga niivõrd reaalne ja veenev, et pärast sellist teadet ei saanud nad jääda ükskõikseks, veel vähem ehmuda (vt Lk 24:13-24), vaid ruttasid Jeruusalemma, et oodata. Uues Testamendis võib mõnestki ütlusest järeldada, et jüngrid ootasid oma Õpetaja peatset tagasitulekut ega mõistnud veel õieti, mida Jeesus oli saatnud neid ootama (vt s 4-5) ja kuidas see tegelikkuses pidi toimuma.
Meilgi tuleb ehk elus vahel oodata, teadmata, kuidas Jumal olukorrad lahendab. Mida võime siin ootamisest õppida jüngritelt? Loe salmi 14.