Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-01-18     Järgmine 2002-01-20

2002-01-19

Apostlite teod 2:1-13

Ap 2:1-13

Püha Vaimu tulek nelipühapäeval

1Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
2Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
3Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
4Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.5Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
6Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
7Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: "Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?
8Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
9Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
10Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,
11juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?"
12Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: "Mis see küll peab olema?"
13Mõned aga ütlesid pilgates: "Nad on täis magusat veini!"
Peatüki alguse toon annab meile edasi jüngrite keskel valitsenud õhkkonna: koos palvesolemine oli saanud neile tavaks; igatahes ei anna tekst mingit märku jüngrite seas olevast ootusärevusest. Vastupidi, Luukas kirjutab, et Püha Vaimu väljavalamine toimus nende jaoks äkitselt. Pole ka võimatu, et tegelikult ootasid jüngrid Jeesust ennast tagasi tulemas.
See, mida prohvet oli kuulutanud: “Ma valan oma Vaimu kõige liha peale!” (Jl 3:1-2), sündis paarsada aastat hiljem Jeruusalemmas ja ettekuulutustele vaatamata ootamatult.
Püha Vaimu väljavalamisega kaasnesid välised nähtused, nagu tuul ja tuleleegid. Oma aja lugejale olid need mõisted ilmselt mõstetavad. Kas ka meile? Olid need lihtsalt välised märgid või oli neil ka mingi tähendus?

Mõlemad märgid olid juutidele jaoks arusaadavad kui Jumala eneseilmutus. Esiteks tuul, mis tähendas Jumala Vaimu toimet, aga ka Tema väge, mis täitis inimese jõuga selleks, et ta kuulutaks Jumala tahtmist (Js 42:1). Teiseks tuli, mis sümboliseeris Jumala puhastavat toimet (vt Js 31:9; Lk 3:16).

Et seegi ei olnud vaid nägemus, sellest andis tunnistust rahvahulga kokkujooksmine, teistes keeltes rääkimine ja Peetruse kõne suure hulga juutide, proselüütide ja jumalakartlike juuresolekul.
Kas ka meie peaksime osa saama samadest nähtustest, et uskuda Jumala toimimist oma elus? Selle kohta võime leida hea juhatuse nt Pauluselt (vt 1Kr 12:6, 12-19).

Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja … Jh 15:16
Autor Anne Saluraid
Eelmine 2002-01-18     Järgmine 2002-01-20