Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-03-28     Järgmine 2002-03-30

2002-03-29

Johannese 19:17-30

Jh 19:17-30

Jeesus lüüakse risti

17ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks.
18Seal nad lõid risti tema ja temaga koos kaks muud surmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele.
19Aga Pilaatus kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: "Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas."
20Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles.
21Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: "Ära kirjuta "Juutide kuningas", vaid "Tema ütles: Olen juutide kuningas.""
22Pilaatus vastas: "Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud."23Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid nad ta rõivad ja jagasid nelja ossa, igale sõdurile ühe osa. Nad võtsid ka särgi, särk oli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla.
24Nad ütlesid siis üksteisele: "Ärgem rebigem seda katki, vaid heitkem liisku, kellele see saab", et läheks täide Kiri:
"Nad on mu rõivad omavahel jaganud, ja riiete peale liisku heitnud."
Sedasama sõdurid nüüd tegidki.

25Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena.
26Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: "Naine, vaata, see on su poeg!"
27Seejärel ütles ta oma jüngrile: "Vaata, see on su ema!" Ja selsamal tunnil võttis jünger ta enda juurde.
Jeesus sureb ristil

28Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: "Mul on janu."
29Seal seisis äädikat täis anum. Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema suu juurde.
30Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: "See on lõpetatud!" ja, langetanud pea, heitis hinge.
“Hirmus ilus!” Kui tihti oleme kuulnud märkusi, et selline väljend on vastuoluline. Ent tänases kirjakohas kirjeldatud sündmuste puhul kehtib see täiel määral. Hirmus on, mida tehti Jeesusele. Ilus on, mida tegi Jeesus.
“Mina tulin tõe kohta tunnistust andma,” ütles Jeesus (vt 18:37). Üleeile tõdesime, et tõde, mis käib meie kohta, on sageli hirmus. Tänasest kirjakohast näeme, et Jumala kohta käiv tõde on ilus.

Jeesuse elus ja isikus tuleb Jumala tõde päevavalgele. Jeesuse maise elu viimsed tunnid näitavad, et Jumala sõna – Pühakirja – võib usaldada (s 24, 28); et tõde saab kõigele vaatamata avalikuks (s 19-22); et Jeesus ei jäta meid üksi ega abita (s 26-27); et Jumal jääb alati ustavaks (s 30), isegi kui meie Tema hülgame.

Kas Jeesus suunas ise oma elusündmusi, et Kiri täide läheks, tõde avalikuks saaks ja inimesed veenduksid Tema headuses? Piiblit lugedes paistab, et Jeesus sai tõesti kõiges meiesarnaseks. Temalegi sai Jumal plaan ja Tema enda ülesanne selgeks võib-olla mitte ühekorraga, vaid järk-järgult.

Kuidas kogu Tema elu siis ettekuulutustega nii hästi klappis? Jumala plaan sai Jeesuse elus täiel määral teostuda, sest Jeesus tegi pisiasjadeski Isa tahtmist. Tuleta meelde, kui tihti Ta viibis palves!

Ainus viis, kuidas meiegi saame teha “suuri tegusid”, milleks Jeesus meid kutsub, on otsida mitte samu tegusid, vaid Jumala tahtmist neis “pisikestes” sündmustes, mis Tema plaani kohaselt meie ellu tulevad.

Jumala plaan on alati parem sellest, mida meie oskame soovida.
Autor Karin Teder
Eelmine 2002-03-28     Järgmine 2002-03-30