Piiblivõtme arhiiv
2002-03-30
Johannese 19:31-42
Jh 19:31-42
31Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud ei jääks ristile hingamispäevaks - sest see hingamispäev oli suur püha.
32Sõdurid tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid risti löödud.
33Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis nad ei löönud katki tema sääreluid,
34vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning kohe voolas välja verd ja vett.
35Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite.
36Sest see on sündinud, et läheks täide Kiri: "Ühtegi tema luud ei purustata."
37Ja veel teine kirjakoht ütleb: "Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud."38Aga pärast seda palus Arimaatia Joosep - ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute - Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu.
39Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu.
40Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme.
41Seal paigas aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi kedagi pandud.
42Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast, sest see haud oli lähedal.
Läbi aastatuhandete on Jeesuse pühendunud järgijad püüdnud sügavamalt mõista just oma Õpetaja kannatusi ja surma, et seeläbi jõuda lähemale Jumalale ja hoiduda kurjast. Suur vahe on, kas me mõtleme “Jumal annab andeks!” enne või pärast patustamist. Samuti on suur vahe, kas me kiusatusele alla jäädes otsime endale õigustusi või mitte.
Selle nädala jooksul oleme lugenud Jeesuse kannatuslugu ja mõtisklenud tõe ning selle mitmesuguste avaldusviiside üle. Teades tõde Jeesuse surma kohta – kuidas ja eelkõige, miks Ta suri? – ei saa meie elu enam endiseks jääda.
Meie otsus muutuda ja lasta Jumalal oma elus tegutseda võib olla ajendatud hirmust: kui Jeesus sellist surma kannatas, et mind karistusest päästa, kui kohutav võib olla siis karistus?
Ent ajendiks võib olla ka armastus: suurim piin on näha oma armastatut kannatamas; kui Jeesus on surnud minu patu pärast, kas peaksin siis jääma patu sisse? Ükskõik kumba teed pidi me tõe sisse jõuame, Jumala tõelist olemust võime mõista ainult Jeesuse ristisurma kaudu.