Piiblivõtme arhiiv
2002-04-02
Rahusoov
Jh 20:19-23
19Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: "Rahu teile!"
20Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.
21Jeesus ütles nüüd neile taas: "Rahu teile! Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid."
22Kui ta seda oli öelnud, puhus ta nende peale ja ütles neile: "Võtke vastu Püha Vaim!
23Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud."
Vajadus rahu järele on läbi aegade olnud inimkonna kõige peamiseks vajaduseks. Iga inimene igatseb olla vahel looduse keskel, sest seal on nii rahulik ja Jumal saab seal temaga rääkida ilusa looduse ja linnulaulu kaudu. Me tahaksime olla vahel eemal oma igapäevastest toimingutest, veidi puhata ja rahu tunda. See on sellepärast nii, et me kõik vajame viibimist Jumala läheduses, sest paljud kogevad Teda just eriliselt looduse vaikuses.
Mida me peaksime tegema, et meil võiks püsivalt olla rahu? Eks see küsimus ole ju iga inimese südame igatsus. Me kõik püüdleme selle poole, et meie elus oleks rahulikum, ja teeme kõik selleks, et seda saavutada.
Jüngritele tuli seda soovima Jeesus ise nähtaval kujul. Meie ei saa Jeesust näha inimlikul kujul. Me ei saa iga päev minna loodusesse, aga me võime tunda Jeesuse kohalolu palvetamise ja Tema sõna lugemise kaudu. Siis me tunneme, et meie hinges on jälle rahu, kui Jeesus oma kalli Vaimuga on meie ligidal.
Olgem rahutoojad sellesse maailma.
