Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-04-08     Järgmine 2002-04-10

2002-04-09

Prohveti palve

Jn 2

Tänupalve kala kõhus

1Aga Issand saatis ühe suure kala, et see neelaks Joona. Ja Joona oli kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd.
2Ja Joona palus Issandat, oma Jumalat, kala kõhus
3ja ütles:
"Ma hüüdsin oma kitsikuses Issanda poole ja tema vastas mulle. Haua sisemuses hüüdsin ma appi ja sina kuulsid mu häält.

4Sest sina heitsid mind sügavusse, merede südamesse; veevool ümbritses mind, kõik su vood ja su lained käisid minust üle.
5Siis ma mõtlesin: Ma olen ära aetud su silma eest. Siiski ehk saan veel näha su püha templit!
6Vesi ümbritses mind kõrist saadik, süvavesi piiras mind, mererohi mähkis mu pead.
7Ma vajusin alla mägede alusteni, maa riivid sulgusid mu kohal igaveseks. Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal!
8Kui mu hing nõrkes mu sees, mõtlesin ma Issandale ja mu palve tuli sinu juurde su pühasse templisse.
9Need, kes austavad tühje ebajumalaid, hülgavad oma osaduse.
10Aga mina tahan ohverdada sinule tänulaulu kõlades. Mida olen tõotanud, seda täidan! Issanda käes on pääste!" 11Siis Issand käskis kala ja see oksendas Joona kuivale maale.
Prohvet Joona, Amittai poeg, pärit Põhjariigist Iisraelist Gat-Heeferist, oli sattunud oma sõnakuulmatuse tõttu suure kala kõhtu (milline võis see kala sinu meelest olla?). Mida teed sina, kui satud elus sügavikku, pimedasse paika? Prohvet hüüdis Jumala poole raskustes, siis kui midagi muud silmapiiril kumamas ega ootamas ei olnud.
Mida me ütleme selle kohata? Igal pool on võimalik palvetada usupalvet, olenemata ruumist ja atmosfäärist.

Siinkohal võime Joona kriisiaja palvest välja tuua viis peamist tunnusjoont:

1. patukahetsus,

2. appihüüd – usaldus Jumala vastu,

3. osaduse otsimine,

4. tänulik süda – tõotuse täitmise lubadus,

5. palve kuristikust pääsemiseks.

Loe Joona palvet tähelepanelikult ja püüa leida need komponendid.

Selles loos võime leida Vana ja Uue Testamendi seose – ilmutuse Kristusest: Joona viibimine kolm päeva kala kõhus on eeltähenduseks, mille kohta vaata Mt 12:38-41. Samas on Joona lugu ka üldiselt ettekuulutus Jeesusest kui maailma rahvaste Õpetajast, prohvetist ja Issandast (vt Lk 11:29-32).

Tänane kirjakoht kõneleb allegooriliselt ka sellest, et kui inimene tuleb usule, siis tuleb tal surra oma vanale minale (vt Rm 6:1-12) – see on otsekui Joona vetteviskamise lugu. Suure kala kõhust väljapaiskamine on otsekui sündimine uude ellu. Meilgi, kes kuulume juba Kristusele, tuleb tunnistada oma eksimusi ja parandada meelt ning uuendada igal päeval uuesti oma osadust Kristusega (2:38, vrd 1Jh 1:9).

Tõelisele meeleparandusele ja palvele vastab Jumal oma halastava armuga.
Autor Revo Jaansoo
Eelmine 2002-04-08     Järgmine 2002-04-10