Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-06-11     Järgmine 2002-06-13

2002-06-12

Apostlite teod 10:23b-48

Ap 10:23b-48

Peetrus ja Korneelius

23Siis ta kutsus nad sisse endale külla.Järgmisel päeval Peetrus tõusis ja läks teele koos nendega ja mõned Joppe vennad läksid temaga kaasa.
24Aga ülejärgmisel päeval jõudis ta Kaisareasse. Korneelius ootas neid juba ja oli oma sugulased ja lähemad sõbrad kokku kutsunud.
25Kui Peetrus sisse astus, läks Korneelius talle vastu ja kummardas teda ta jalgade ette maha heites.
26Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: "Tõuse püsti, ka mina olen ju inimene!"
27Ja temaga vesteldes astus ta sisse ja leidis palju kokkutulnuid.
28Peetrus ütles neile: "Küllap te teate, et juuda mehel on lubamatu suhelda muulasega või minna tema juurde. Aga Jumal on mulle selgeks teinud, et ühtegi inimest ei tohi nimetada halvaks ega rüvedaks.
29Seepärast ma olengi sõnalausumata tulnud, kui mind kutsuti. Nüüd ma küsin: mis asja pärast te olete mu kutsunud?"
30Ja Korneelius ütles: "Nelja päeva eest, samuti pärastlõunal kella kolme paiku, ma palvetasin oma majas. Ja vaata, mu ees seisis üks mees säravas rõivas
31ning ütles: "Korneelius, su palvet on kuuldud ja su almuseid on tuletatud meelde Jumala ees.
32Saada nüüd käskjalad Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus; tema on külas nahkur Siimona kojas mere ääres."
33Ma saatsin siis otsekohe sinu järele ja sa oled hästi teinud, et sa tulid. Nüüd me oleme siis kõik üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mida Issand sulle on käskinud."34Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: "Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik,
35vaid talle on vastuvõetav iga rahva hulgast see, kes teda kardab ja teeb õigust.
36See on sõna, mille ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse kaudu, kes on kõikide Issand.
37Te teate seda, mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes -
38kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.
39Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta ristipuu külge.
40Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja lasknud tal saada avalikuks;
41mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist.
42Ja tema on käskinud meid rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate ja surnute kohtumõistja.
Peetruse jutluse algul on võimas tõdemus, et Jumal ei vaata isikute peale, Tal ei ole soosikuid. See on tõde, mida on mainitud juba Vanas Testamendis (vt 5Ms 10:17).
Ülestõusnud Jeesus käskis apostleid viia evangeeliumi sõnum kõigile rahvastele (vt 1:8). Ajalooline tõsiasi on, et apostlid tegid algul misjonitööd vaid juudi rahva seas. Süü ei olnud selles, et nad ei tajunud Kristuse lunastuse universaalsust, vaid selles, et nad pidasid oma kohuseks piirata misjonitöö Iisraeliga. Nende jaoks piirdus Jumala töö juutidega (ja nii see ju siiani oli olnudki), seega eeldas pääste leidmine juudikristlikku kogudusse kuulumist.

Milline tõde Jumala iseloomust saab siin avalikuks?

Jumala erapooletuse sisuks on, et igast rahvast igaüks, kes _________________ ja ________________, on Temale vastuvõetav (s 35). Rahvuslik või kultuuriline erinevus ei tohi piirata evangeeliumi kuulutamist. Korneeliuse pöördumine ei olnud üksikjuhtum, vaid kogu paganamaailma puudutav põhimõtteline otsus.
Jumal näitas samas Püha Vaimu kaudu, et oli aeg viia evangeelium ka paganatele.

Vaatamata sellele, et Jumal oli andnud Korneeliuse rahvale Püha Vaimuga ristimise, ei teinud see tarbetuks veega ristimist. Ristimine Jeesuse Kristuse nimesse tähendas Issanda omaksvõtmist. Sündinud oli esimene kristlik kogudus väljaspool juudi kogukonda.

Kõikide sündmuste järel oli Peetruse mõtlemises ja suhtumistes toimunud murrang: kui juba varasemast oli ta veendunud, et ühtki inimest ei tohi ülendada auga, mis kuulub ainult Jumalale (s 26), siis nüüd veendus ta, et ühtki inimest ei tohi pidada halvaks ega rüvedaks (s 28).

Jumalal ei ole soosikuid.
Autor Triin Sander
Eelmine 2002-06-11     Järgmine 2002-06-13