Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-06-12     Järgmine 2002-06-14

2002-06-13

Apostlite teod 11:1-18

Ap 11:1-18

Peetrus õigustab paganate ristimist

1Aga apostlid ja vennad, kes elasid mööda Juudamaad laiali, said kuulda, et ka paganad olid Jumala sõna vastu võtnud.
2Kui nüüd Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud temaga:
3"Sina oled astunud sisse ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!"
4Siis Peetrus hakkas rääkima ja seletas neile järgemööda kõik:
5"Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin nagu endast ära olles nägemuse: üks anum, mida lasti nelja nurka pidi taevast maa peale, laskus nagu suur lina ja tuli otse minu ette.
6Ja kui ma seda ainiti vaatasin, nägin ma ilmamaa neljajalgseid ja metsloomi ja roomajaid ja taeva linde.
7Aga ma kuulsin ka häält mulle ütlevat: "Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!"
8Aga mina ütlesin: "Ei ilmaski, Issand, sest minu suust ei ole veel kunagi sisse läinud midagi keelatut ega rüvedat!"
9Hääl taevast ütles aga teist korda: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!"
10See sündis kolm korda, ja kõik tõmmati jälle üles taevasse.
11Ja ennäe, otsekohe seisis koja ees, kus me olime, kolm meest, kes olid läkitatud Kaisareast minu juurde.
12Aga Vaim ütles mulle, et ma läheksin nendega kaasa ilma kõhklemata. Minuga tulid koos ka need kuus venda ja me läksime selle mehe majja.
13Ja tema jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: "Läkita mehi Joppesse ja kutsu Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
14Tema räägib sulle sõnu, mille läbi sina ja kogu su pere saate päästetud."
15Kui ma siis hakkasin rääkima, langes Püha Vaim nende peale nii nagu meiegi peale alguses.
16Siis tuli mulle meelde Issanda sõna, kuidas ta ütles: "Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga."
17Kui nüüd Jumal on andnud neile samasuguse anni kui meilegi, kes me usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et ma oleksin võinud Jumalat keelata?"
18Seda kuuldes nad rahunesid ja andsid Jumalale au, üteldes: "Siis on Jumal ka paganatele andnud meeleparanduse eluks."
Üks esimesi kristliku kiriku erimeelsusi oli küsimus liikmeskonnast: kes ja millistel eeldustel võib kogudusse kuuluda. Kas ainult ümberlõigatud või ka “paganakristlased”, ehk teisisõnu mittejuudiusulised?
Peetrus, kellel oli Jeruusalemma koguduses suur autoriteet, pooldas viimast seisukohta ning seda tänu Issanda ilmutusele (vt eelmist peatükki) ja Püha Vaimu anni väljavalamisele kõigi paganate peale, kes viibisid Korneeliuse majas.

Kuid juudiusu seadused olid väga ranged: keelatud oli mittejuutidega ühes lauas süüagi (s 3). Kui “apostlid ja vennad, kes elasid mööda Juudamaad laiali” kuulsid, et Peetrus oli mittejuutidega läbi käinud, pärisid nad temalt aru. Peetrus selgitab nüüd neile, miks tema saadud ilmutuses ei saa kahelda. Tema isegi mõistis ju alles pärast mitmekordset ilmutuses korratud kinnitust, Kaisarea saadikute ilmumist ning Püha Vaimu väljavalamist paganate peale, et misjon paganate hulgas on kogu kiriku ja ka otseselt tema ülesanne (s 15-17).

Tähelepanuväärne on siin see tarkus, kuidas Peetrus lahendas selle tüliküsimuse. Eelmise peatükiga võrreldes näeme, et ta ei jätnud tõesti midagi rääkimata ega lisanud vahele omapoolseid hinnanguid nt Kaisarea meeste kohta (millise välimusega, usaldusväärsed või kahtlased jne). Nagu näeme ja eeskujuks võime võtta, jättis ta omapoolsed hinnangud ja tunded kõrvale ning oli sõnakuulelik äsja Jumalalt saadud selgele ilmutusele. Tema kokkuvõte oli: “Kes olen mina, et ma oleksin võinud Jumalat keelata?”

See on rõõmusõnum ka meile: me ei ole väljaspool Jumala päästet. Andkem au Temale!

Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele. Tt 2:11
Autor Juta Siirak
Eelmine 2002-06-12     Järgmine 2002-06-14