Piiblivõtme arhiiv
2002-07-12
Johannese 1:29-42
Jh 1:29-42
29Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ja ütles: "Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.
30Tema ongi see, kelle kohta ma ütlesin: Pärast mind tuleb mees, kes on olnud minu eel, sest tema oli enne kui mina.
31Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma olen tulnud ristima veega selleks, et tema saaks avalikuks Iisraelile."
32Ja Johannes tunnistas: "Ma nägin Vaimu tuvina taevast laskuvat ja tema peale jäävat.
33Minagi ei teadnud, kes ta on, kuid see, kes minu läkitas veega ristima, tema ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu laskuvat ja tema peale jäävat, see ongi, kes ristib Püha Vaimuga.
34Ja ma olen näinud ja tunnistanud, et seesama on Jumala Poeg."
35Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal koos kahe oma jüngriga.
36Kui Jeesus läks neist mööda, ütles Johannes talle otsa vaadates: "Vaata, see on Jumala Tall."
37Ja mõlemad jüngrid kuulsid, mida ta ütles, ja läksid Jeesusega kaasa.
38Aga Jeesus pöördus ümber ja nähes neid kaasa tulemas, küsis neilt: "Mida te otsite?" Nemad ütlesid talle: "Rabi," - see on tõlkes "Õpetaja" - "kus sa oled öömajal?"
39Ta ütles neile: "Tulge ja vaadake!" Nad tulid siis ja nägid, kus ta oli öömajal, ja jäidki sel päeval tema juurde. Oli umbes neljas tund pärast lõunat.40Üks neist kahest, kes oli kuulnud, mida Johannes ütles, ja Jeesusega kaasa läinud, oli Andreas, Siimon Peetruse vend.
41Ta leidis esmalt oma venna Siimona ja ütles talle: "Me oleme leidnud Messia!" - see on tõlkes "Kristuse".
42Andreas viis venna Jeesuse juurde. Jeesus ütles tollele otsa vaadates: "Sina oled Siimon, Johannese poeg, sind peab hüütama Keefaseks!" - see on tõlkes Peetruseks.
Tõotatud märki nähes võis Ristija Johannes kindlalt tunnistada: see, kellele ta oli teed valmistanud, oli tulnud (s 33-34). Ta võis teatepulga üle anda – järgmisel päeval ütles ta seda oma kahele jüngrile.
Nende kahe käitumine tundub meile ehk loomulik, kuid Jeesuse küsimus “Mida te otsite?” võib meile kummaline tunduda. Sealjuures oleme ehk unustanud enese tee Jumala juurde. Meie, inimesed, oleme ju kõik otsijad, teadmata sealjuures sageli, mida me otsime – kas ohutut, kindlustatud elu või rahu, kindlust tuleviku suhtes…?
Oleme otsijad, kuni Tema meid leiab, kuni Tema meid kutsub. See kutsumine on ka iga kristlase ülesanne.
“Tulge ja vaadake!” ütleb Jeesus. Sageli kohtame inimesi, kes on tulnud kirikusse lootusega, et Jumal hoiab nüüd nendest kaugel kõik hädad, haigused ja õnnetused; leiame nad kaeblemas, kui see nii ei ole. Ent Jeesus ei viinud oma jüngreid paleesse (vt Mt 8:20). Need, kes järgivad Teda lõpuni, näevad Kolgata mäge ja riste.