Piiblivõtme arhiiv
2002-07-13
Johannese 1:43-51
Jh 1:43-51
43Järgmisel päeval tahtis Jeesus minna Galileasse. Ja ta leidis Filippuse ja ütles talle: "Järgne mulle!"
44Filippus oli pärit Andrease ja Peetruse kodukülast Betsaidast.
45Filippus leidis Naatanaeli ja ütles talle: "Me oleme leidnud tema, kellest on kirjutanud Mooses Seaduses ja Prohvetid: Jeesuse, Joosepi poja Naatsaretist."
46Ja Naatanael ütles talle: "Mis võib küll Naatsaretist head tulla?" Filippus ütles talle: "Tule ja vaata!"
47Jeesus nägi Naatanaeli enda juurde tulevat ja ütles tema kohta: "Ennäe, tõeline iisraeli mees, kelles ei ole valet."
48Naatanael küsis temalt: "Kust sa mind tunned?" Jeesus vastas ja ütles talle: "Ma nägin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind hüüdis."
49Naatanael ütles talle: "Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!"
50Jeesus vastas talle: "Kas sa usud vaid seepärast, et ma ütlesin sulle, et nägin sind viigipuu all? Sa saad näha suuremaid asju kui need."
51Ja Jeesus ütles talle: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde."
Kui maailm, milles me elame, on sedavõrd täis valet, kavalust ja pettust (kr dolos on erinevates väljaannetes tõlgitud: vale, kübeke valskust, kavalus), kas siis kristlaselgi/kirikulgi on võimalik toime tulla “kübekese valskuseta” ehk lihtsalt “kavaluseta”?
On küllalt tavaline, et imetletakse mingi sündmuse (selgelt)nägemist, kuid ei taheta uskuda seda, et Jumala ees on avalikud ka meie kõige salajasemad mõtted. Kuidas suhtus Naatanael Jeesuse iseloomustusse salmis 47 ja 48? Mille alusel tunnistas Naatanael Jeesuse Jumala Pojaks? Jeesuse sõnad jõudsid ilmselt otse tema avatud ja siirasse südamesse.
Jüngrid said hiljem näha palju imesid. Nad said näha ka avatud taevast ja ingleid astumas üles ja alla. Tahaksime ehk mõelda, et kui seda oleksid näinud Jeesuse pilkajad ja Tema hukkajad, küllap nad oleksid siis uskunud, et Jeesus on Jumala Poeg.
Kas meie peaksime käituma samamoodi kui nemad ja ootama, kuni näeme ingleid oma ihusilmaga, et siis uskuda (s 51)?