Piiblivõtme arhiiv
2002-07-15
Johannese 2:1-12
Jh 2:1-12
1Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal.
2Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma.
3Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: "Neil ei ole enam veini."
4Jeesus ütles talle: "Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud."
5Ta ema ütles teenritele: "Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!"
6Seal oli aga kuus kivianumat juutide puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt sada liitrit.
7Jeesus ütles neile: "Täitke anumad veega!" Ja nad täitsid need ääretasa.
8Ja ta ütles neile: "Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!" Ja nemad viisid.
9Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on - teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis pulmavanem kutsus peigmehe
10ja ütles talle: "Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles."11See tegu Galilea Kaanas oli esimene tunnustäht, millega Jeesus avaldas oma kirkust, nõnda et ta jüngrid jäid temasse uskuma.
12Pärast seda läks Jeesus koos oma ema ja vendade ja jüngritega alla Kapernauma ja viibis seal mõned päevad.
Jeesus on mitmel korral kasutanud oma perekonna kohta kummalisi väljendeid, nt “Kes on mu ema, kes on mu vennad?” Samuti pöördub Ta oma ema poole, nagu kohtuksid nad esimest korda.
Pulmapeol asetab ema Jeesuse olukorda, mis sunnib Teda väljendama, et Tema aeg ei ole veel tulnud, kuid soovist olla oma maapealsele emale sõnakuulelik, käitub Ta nagu inimese poeg. Jeesus oli teadlik oma päritolust ja missioonist. Kuni oma avaliku tegevuse alguseni oli Ta sõnakuulelik oma maapealsetele vanematele.
Tekkis olukord, kus Jeesuse avaliku tegutsemise aeg oli lähedal, kuna Ta oli juba jüngrid kutsunud. Jeesuse ema ilmselt teadis, et tema poeg hakkab täitma kõrgemat ülesannet. Mida teha? Kellele kuuletuda? Lähtuvalt oma missiooni eesmärkidest, ei pidanud Jeesus seda imet tegema, sest nagu Ta ise ütles, ei olnud Tema aeg veel tulnud. Kuid soovist olla oma maapealsele vanemale sõnakuulelik, tegi Ta seda.
Millegipärast pidas Johannes vajalikuks vahendada seda Jeesuse esimest imet oma evangeeliumis ka järeltulevatele põlvedele. Miks ta seda tegi, on siin ka kirjas: see esimene tunnustäht, mille tunnistajaks jüngid olid, kinnitas nende usku (s 11). Sellest loost võime õppida veel midagi – sõnakuulelikkust.