Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2002-07-18     Järgmine 2002-07-20

2002-07-19

Johannese 3:22-36

Jh 3:22-36

Ristija Johannes tunnistab taas Jeesusest

22Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaale; ta viibis seal koos nendega ja ristis.
23Ka Johannes oli Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett, ja inimesed tulid sinna ja lasksid end ristida;
24sest Johannest ei olnud veel vangi heidetud.
25Siis hakkasid Johannese jüngrid ühe juudiga puhastamiste üle vaidlema.
26Ja nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle: "Rabi! See, kes oli sinuga sealpool Jordanit ja kellest sa tunnistasid, vaata, ka see ristib ja kõik lähevad tema juurde."
27Johannes kostis: "Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast.
28Teie ise olete mu tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias, vaid ainult tema eele läkitatu.
29Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.
30Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema."31Kes tuleb ülalt, on üle kõikide. Kes on maast, on maast ja räägib maast. Kes tuleb taevast, on üle kõikide.
32Tema tunnistab seda, mida on näinud ja kuulnud, ja ometi ei võta keegi tema tunnistust vastu.
33Tema tunnistuse vastuvõtmine tähendab pitseriga kinnitamist, et Jumal on tõeline.
34Jah, see, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; Jumal ei anna ju Vaimu mõõdu järgi.
35Isa armastab Poega ja on andnud tema kätte kõik.
36Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha.
Nii nagu Jeesus kuulutas Jumala riigi tulekut Nikodeemosele, teeb ta seda ka Juudamaal, kus Ta oma jüngritega viibis ja inimesi ristis.
Johannese jüngrid said teada, et Jeesus on Juuda aladel. Ilmnes probleem, mis ei ole võõras ka tänapäeval. Soov, et meie kogudusel läheks hästi ja inimesi tuleks juurde, on üsna loomulik. Kuid kui rajatakse uus kogudus meie naabrusesse, mõtleme ehk: “Aga mis siis, kui nad sinna üle lähevad ja meile ei jäägi kedagi...?” Johannese jüngrid, märgates ilmselt rahva vähenemist, olid paanikas: mis nüüd saab – meie teenistus saab otsa?

Johannes tuletab oma jüngritele meelde, et nemad ei järgi Messiat, vaid prohvetit, kelle osa oli kuulutada Jumala riigi tulekut (s 27-28). Johannes esitab võrdpildi Kristusest kui peigmehest ja kogudusest kui pruudist – tema ise kui peigmehe sõber peab jääma tagaplaanile (s 29-30).

Johannese kohta on Jeesus ütelnud: “Ta on suurim naisest sündinu”, kuid ometi näeme siin, et Johannes ei unusta, et Jeesus on Jumala Poeg ja kõik, mis on taevase päritoluga, on suurem kui tema. Ta kuulutab oma jüngritele, et kui nad võtavad vastu Jeesuse tunnistuse, on nad sellega vastu võtnud Jumala enda tunnistuse (s 31-33). Jumal andnud Jeesusele kogu meelevalla ja meil on igavene elu, kui usume seda (s 34-36).

Johannes, suurim inimeste seast, mõistis oma kohta väga selgelt. Olgu see meile täna mõtiskluseks: kuidas saaksin anda Jeesusele oma elus rohkem ruumi, et Tema võiks kasvada ja mina võiksin kahaneda?

Tähelepanu keskmeks ei pea saama meie, vaid see, keda me teenime.
Autor Allan Helde
Eelmine 2002-07-18     Järgmine 2002-07-20