Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2003-02-04     Järgmine 2003-02-06

2003-02-05

3. Moosese 4:22-35

3Ms 4:22-35

Patuohvrid

22Kui üks vürst patustab ja kogemata teeb Issanda, oma Jumala mõne käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, ja saab süüdlaseks,
23aga temale tehakse teatavaks ta patt, mida ta on teinud, siis ta viigu oma ohvrianniks üks veatu sikk!
24Ta pangu oma käsi siku pea peale ja tapku see selles paigas, kus Issanda ees põletusohvrit tapetakse; see on patuohver!
25Preester võtku sõrmega patuohvri verd ja määrigu põletusohvri altari sarvedele, aga ülejäänud veri ta valagu põletusohvri altari aluse kõrvale!
26Ja ta süüdaku kõik selle rasv altaril põlema, nõnda nagu tänuohvri rasv; kui preester on tema ees lepitust teinud ta patu pärast, siis antakse temale andeks!27Kui keegi maa rahva seast kogemata patustab, tehes mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, ja saab süüdlaseks,
28aga temale saab teatavaks ta patt, mida ta on teinud, siis ta toogu ohvrianniks üks veatu kits, emane loom, oma patu pärast, mida ta on teinud,
29ja pangu oma käsi patuohvri pea peale ning tapku patuohver põletusohvri paigas!
30Preester võtku sõrmega verd ja määrigu põletusohvri altari sarvedele, aga kõik ülejäänud veri ta valagu altari aluse kõrvale!
31Ja ta võtku ära kõik rasv, nõnda nagu võetakse rasv tänuohvrist, ja preester süüdaku see altaril põlema meeldivaks lõhnaks Issandale! Kui preester nõnda on tema eest lepitust teinud, siis antakse temale andeks.
32Aga kui ta toob oma patuohvrianniks lambatalle, siis ta toogu veatu emane loom
33ja pangu oma käsi patuohvri pea peale ning tapku see patuohvriks paigas, kus põletusohvrit tapetakse!
34Preester võtku sõrmega patuohvri verd ja määrigu põletusohvrialtari sarvedele, aga kõik ülejäänud veri ta valagu altari aluse kõrvale!
35Ja ta võtku ära kõik selle rasv, nõnda nagu võetakse tänuohvri lambatalle rasv, ja preester süüdaku see altaril põlema Issanda tuleohvrite peal! Kui preester temale ta patu pärast, mida ta on teinud, on lepitust teinud, siis antakse temale andeks.
Sellest Pühakirja tekstiosast tõuseb esile 3 mõtet.

1. Ohvri toomise koht on põletusohvri altar, mis asub kogudusetelgi ukse ees, s.t väljaspool pühapaika. Siit järeldus, et üksikisiku patuasja ei tohiks tuua üldisele jumalateenistusele, olgu see üksikisik siis ülemus või lihtrahva esindaja. Patusel inimesel on vaja korraldada oma vahekord eelkõige Jumalaga, mitte kogudusega. Asja mõte seisneb selles, et meie patud tuleb lunastada kooskõlas jumaliku õigusemõistmisega.

2. Käe ohvri peale panemine tähendab ohvri tooja pattude ülekandmist ohvrile. Kui me nüüd kristlastena usume Jeesuse ohvrit ja seda, et meie patud on pandud Kristuse peale, siis kogu meie patt ja selle tagajärg on Jeesuse Kristuse peal.

3. Andekssaamise tõotus on igal kristlasel. Kui iisraellase ohver lepitas patu, siis seda enam lepitab meie patu Jumala enda toodud ohver.

Autor Margus Heilä
Eelmine 2003-02-04     Järgmine 2003-02-06