Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-03-30 Järgmine 2003-04-01
1Ja ühel päeval juhtus, et Joonatan, Sauli poeg, ütles poisile, kes kandis tema sõjariistu: "Tule, lähme vilistite valvemeeskonna juurde, kes on seal teisel pool!" Aga oma isale ta sellest ei kõnelnud.
2Saul istus siis Gibea servas Migronis oleva granaatõunapuu all ja temaga koos olevat rahvast oli ligi kuussada meest,
3ja õlarüüd kandis Ahija, Siilos olnud Issanda preestri Eeli poja Piinehasi poja Iikabodi venna Ahituubi poeg; ka rahvas ei teadnud, et Joonatan oli ära läinud.
4Mõlemal pool kuru, mida Joonatan tahtis vilistite valvemeeskonna juurde minnes ületada, oli kaljurünk, niihästi siin- kui sealpool; ühe nimi oli Booses ja teise nimi oli Senne.
5Üks rünk oli sambana põhja pool Mikmasi kohal, teine lõuna pool Geba kohal.
6Ja Joonatan ütles poisile, oma sõjariistade kandjale: "Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Issand midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Issandat aitamast palju või pisku läbi!"
7Ja tema sõjariistade kandja ütles talle: "Tee kõik, milleks su süda kutsub, mine! Vaata, ma olen sinuga ühel nõul!"
8Ja Joonatan ütles: "Vaata, minnes üles meeste juurde, me näitame endid neile.
9Kui nad ütlevad meile nõnda: Seiske paigal, kuni me tuleme teie juurde!, siis me jääme oma kohale ega lähe üles nende juurde.
10Aga kui nad ütlevad meile nõnda: Tulge üles meie juurde!, siis me läheme, sest siis on Issand andnud nad meie kätte ja see olgu meile märgiks!"
11Kui nad mõlemad said nähtavaks vilistite valvemeeskonnale, ütlesid vilistid: "Ennäe, heebrealased tulevad välja aukudest, kuhu nad on pugenud."
12Ja valvemeeskonna mehed hüüdsid Joonatani ja tema sõjariistade kandjat ning ütlesid: "Tulge üles meie juurde, siis me teid alles õpetame!" Aga Joonatan ütles oma sõjariistade kandjale: "Tule minu järel, sest Issand on andnud nad Iisraeli kätte!"
13Ja Joonatan ronis üles käte ja jalgade abil, ja vilistid langesid Joonatani ees ning ta sõjariistade kandja tappis neid tema taga.
14See oli esimene taplus, kus Joonatan ja tema sõjariistade kandja lõid maha ligi kakskümmend meest umbes ühe adramaa poole vaomaa peal.
15Siis tekkis hirm leeris ja väljal ning kogu rahval, valvemeeskonnad ja hävitussalgad lõdisesid samuti. Maa värises - ja tekkis hirm Jumala ees!16Kui Sauli vahimehed Benjamini Gibeas vaatasid, ennäe, siis voogas rahvahulk sinna ja tänna.
17Ja Saul ütles rahvale, kes oli koos temaga: "Lugege ometi üle ja vaadake, kes on meie juurest ära läinud!" Ja nad lugesid üle, ja vaata, puudusid Joonatan ja tema sõjariistade kandja.
18Siis ütles Saul Ahijale: "Too Jumala laegas siia!" Sest Jumala laegas oli sel ajal Iisraeli laste juures.
19Aga kui Saul veel preestriga rääkis, läks kära vilistite leeris üha suuremaks. Ja Saul ütles preestrile: "Tõmba oma käsi tagasi!"
20Siis Saul ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid sõjakisa ja saabusid võitluspaika, ja vaata, ühe mõõk oli teise vastu, segadus oli väga suur.
Eelmine 2003-03-30 Järgmine 2003-04-01
2003-03-31
Hullumeelne samm
1Sm 14:1-23
Sõda vilistitega
1Ja ühel päeval juhtus, et Joonatan, Sauli poeg, ütles poisile, kes kandis tema sõjariistu: "Tule, lähme vilistite valvemeeskonna juurde, kes on seal teisel pool!" Aga oma isale ta sellest ei kõnelnud.
2Saul istus siis Gibea servas Migronis oleva granaatõunapuu all ja temaga koos olevat rahvast oli ligi kuussada meest,
3ja õlarüüd kandis Ahija, Siilos olnud Issanda preestri Eeli poja Piinehasi poja Iikabodi venna Ahituubi poeg; ka rahvas ei teadnud, et Joonatan oli ära läinud.
4Mõlemal pool kuru, mida Joonatan tahtis vilistite valvemeeskonna juurde minnes ületada, oli kaljurünk, niihästi siin- kui sealpool; ühe nimi oli Booses ja teise nimi oli Senne.
5Üks rünk oli sambana põhja pool Mikmasi kohal, teine lõuna pool Geba kohal.
6Ja Joonatan ütles poisile, oma sõjariistade kandjale: "Tule, lähme nende ümberlõikamatute valvemeeskonna juurde, vahest teeb Issand midagi meie heaks, sest pole midagi, mis keelaks Issandat aitamast palju või pisku läbi!"
7Ja tema sõjariistade kandja ütles talle: "Tee kõik, milleks su süda kutsub, mine! Vaata, ma olen sinuga ühel nõul!"
8Ja Joonatan ütles: "Vaata, minnes üles meeste juurde, me näitame endid neile.
9Kui nad ütlevad meile nõnda: Seiske paigal, kuni me tuleme teie juurde!, siis me jääme oma kohale ega lähe üles nende juurde.
10Aga kui nad ütlevad meile nõnda: Tulge üles meie juurde!, siis me läheme, sest siis on Issand andnud nad meie kätte ja see olgu meile märgiks!"
11Kui nad mõlemad said nähtavaks vilistite valvemeeskonnale, ütlesid vilistid: "Ennäe, heebrealased tulevad välja aukudest, kuhu nad on pugenud."
12Ja valvemeeskonna mehed hüüdsid Joonatani ja tema sõjariistade kandjat ning ütlesid: "Tulge üles meie juurde, siis me teid alles õpetame!" Aga Joonatan ütles oma sõjariistade kandjale: "Tule minu järel, sest Issand on andnud nad Iisraeli kätte!"
13Ja Joonatan ronis üles käte ja jalgade abil, ja vilistid langesid Joonatani ees ning ta sõjariistade kandja tappis neid tema taga.
14See oli esimene taplus, kus Joonatan ja tema sõjariistade kandja lõid maha ligi kakskümmend meest umbes ühe adramaa poole vaomaa peal.
15Siis tekkis hirm leeris ja väljal ning kogu rahval, valvemeeskonnad ja hävitussalgad lõdisesid samuti. Maa värises - ja tekkis hirm Jumala ees!16Kui Sauli vahimehed Benjamini Gibeas vaatasid, ennäe, siis voogas rahvahulk sinna ja tänna.
17Ja Saul ütles rahvale, kes oli koos temaga: "Lugege ometi üle ja vaadake, kes on meie juurest ära läinud!" Ja nad lugesid üle, ja vaata, puudusid Joonatan ja tema sõjariistade kandja.
18Siis ütles Saul Ahijale: "Too Jumala laegas siia!" Sest Jumala laegas oli sel ajal Iisraeli laste juures.
19Aga kui Saul veel preestriga rääkis, läks kära vilistite leeris üha suuremaks. Ja Saul ütles preestrile: "Tõmba oma käsi tagasi!"
20Siis Saul ja rahvas, kes oli koos temaga, tõstsid sõjakisa ja saabusid võitluspaika, ja vaata, ühe mõõk oli teise vastu, segadus oli väga suur.
Suurepärane näide sellest, mida suudab Jumal teha olukorras, kus need struktuurid, kes peaksid Temaga koostöös lahenduse tooma, millegipärast ei tööta (kuningas rahva liidrina ja preester kõikvõimsa Jumala esindajana).
Lahenduse absurdsus ja geniaalsus on silmatorkav; inimeste võimetest ega relvadest ei olene midagi, reaalseid võimalusi muutuseks ei eksisteeri.
Rõhutame: kõik võtmetegurid on üleloomulikud. Kui võiksime Joonatanilt küsida, miks ta nii toimis, ei oskaks ta tõenäoliselt vastata; see lihtsalt juhtus temaga.
Rõhutame: kõik võtmetegurid on üleloomulikud. Kui võiksime Joonatanilt küsida, miks ta nii toimis, ei oskaks ta tõenäoliselt vastata; see lihtsalt juhtus temaga.
Sündmustiku võtmeks ongi Jumala täielik suveräänsus ja võim: Teda ei saa nurka suruda, samuti nagu neid, kes on Temaga – asjaolud ei loe.
Käesolev on teine juhtum Vanas Testamendis, kus vastase reaktsioon kinnitab võtmeisiku usku (s 6, 10), tegemaks hullumeelset sammu, mis toob võidu. Kes oli esimene? (Vt Km 7:9-15.)
Mis peaks piirama Jumalat, andmaks sulle lahenduse sama üleloomulikul viisil, kasutades seda vähest, mida suudad või omad?