Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2003-04-01 Järgmine 2003-04-03
1Ja Saamuel ütles Saulile: "Issand on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Issanda sõnu.
2Nõnda ütleb vägede Issand: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.
3Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!"
4Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.5Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.
6Ja Saul ütles keenlastele: "Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid koos nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest." Ja keenlased lahkusid amalekkide hulgast.
7Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.
8Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva hävitas ta mõõgateraga sootuks.
9Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea, ega tahtnud neid hävitada sootuks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootuks.10Siis tuli Saamuelile Issanda sõna, öeldes:
11"Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku." Siis Saamuel kohkus ja kisendas kogu öö Issanda poole.
12Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning öeldi: "Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba. Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse."
13Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: "Issand õnnistagu sind! Mina olen Issanda käsku täitnud."
14Aga Saamuel küsis: "Mis lammaste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab, ja veiste ammumine, mida ma kuulen?"
15Ja Saul vastas: "Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad lambad, kitsed ja veised, et neid ohverdada Issandale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootuks."
16Siis ütles Saamuel Saulile: "Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Issand täna öösel mulle kõneles." Ja Saul ütles temale: "Räägi!"
Eelmine 2003-04-01 Järgmine 2003-04-03
2003-04-02
Märkamatu põhjaminek
1Sm 15:1-16
Saulilt võetakse kuningavõim
1Ja Saamuel ütles Saulile: "Issand on mind läkitanud võidma sind kuningaks tema rahvale Iisraelile. Ja nüüd kuule Issanda sõnu.
2Nõnda ütleb vägede Issand: Ma tahan kätte tasuda, mis Amalek tegi Iisraelile, astudes teel temale vastu, kui ta tuli Egiptusest.
3Mine nüüd ja löö Amalekki ja kaota sootuks ära kõik, mis tal on, ja ära anna temale armu, vaid surma niihästi mehed kui naised, lapsed ja imikud, härjad ja lambad, kaamelid ja eeslid!"
4Ja Saul hüüdis rahva kokku ning luges nad üle Telaimis: kakssada tuhat jalameest ja kümme tuhat Juuda meest.5Kui Saul tuli amalekkide linna alla, siis ta pani varitsejad orgu.
6Ja Saul ütles keenlastele: "Minge, lahkuge, minge ära amalekkide hulgast, et ma ei hävitaks teid koos nendega! Sest te tegite head kõigile Iisraeli lastele, kui nad tulid Egiptusest." Ja keenlased lahkusid amalekkide hulgast.
7Ja Saul lõi amalekke Havilast kuni Suuri teelahkmeni, mis on Egiptuse ees.
8Ja ta võttis Agagi, Amaleki kuninga, elusalt vangi, aga kogu rahva hävitas ta mõõgateraga sootuks.
9Aga Saul ja rahvas andsid armu Agagile ja parimaile lammastest, kitsedest ja veistest ning talledele ja kõigele, mis oli hea, ega tahtnud neid hävitada sootuks; aga kõik, mis oli väärtuseta ja väeti, nad hävitasid sootuks.10Siis tuli Saamuelile Issanda sõna, öeldes:
11"Ma kahetsen, et ma olen Sauli kuningaks tõstnud, sest ta on taganenud minu järelt ega ole täitnud mu käsku." Siis Saamuel kohkus ja kisendas kogu öö Issanda poole.
12Ja Saamuel tõusis vara, et hommikul kohata Sauli; ja Saamuelile anti teada ning öeldi: "Saul tuli Karmelisse ja vaata, ta püstitas enesele mälestussamba. Siis ta pöördus ümber ja jätkas teekonda alla Gilgalisse."
13Kui Saamuel jõudis Sauli juurde, ütles Saul temale: "Issand õnnistagu sind! Mina olen Issanda käsku täitnud."
14Aga Saamuel küsis: "Mis lammaste määgimine see on, mis mu kõrvu kostab, ja veiste ammumine, mida ma kuulen?"
15Ja Saul vastas: "Need on toodud amalekkide käest, sest rahvas säästis parimad lambad, kitsed ja veised, et neid ohverdada Issandale, su Jumalale; aga teised me oleme hävitanud sootuks."
16Siis ütles Saamuel Saulile: "Jäta! Mina kuulutan sulle, mis Issand täna öösel mulle kõneles." Ja Saul ütles temale: "Räägi!"
Sauli sõjakäik Amaleki vastu pidi olema 2Ms 17:14-16 ja 4Ms 24:20 kuulutatud Jumala karistuse täidesaatmine. Sellest sõltus tulevikus väga palju, kaalul oli ka Jumala enda autoriteet rahva silmis.
Saul ei taibanud saadud korralduse tähttähelise täitmise olulisust (vrd Mooses ja Joosua) ei iseenda ega Jumala seisukohalt, arvates hoopis, et tal on kuningana täielik õigus käsku suvaliselt tõlgendada. Valitseja on oma tähtsust nii täis, et püstitab saavutatud võidu auks samba (s 12) ja talle ei tule pähegi, et võib-olla kukkus ta hoopis läbi. Jumala reaktsioon on ootuspäraselt resoluutne.
Sündmuste nähtamatuks keskmeks on aga Sauli süda, mis pole enam alandlik ja õpetatav, vaid suur ja ülbe ning “teab ise paremini”. Selle loo juhtmõte on: jumalakartus ja täpne sõnakuulmine on kokkuvõttes olulisemad kui väline hiilgus või näilised saavutused.