Piiblivõtme arhiiv
2003-10-09
Olla nägija!
Mt 20:29-34
29Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk.
30Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad: "Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"
31Rahvahulk aga sõitles neid, et nad vaikiksid. Kuid nemad kisendasid veel rohkem: "Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"
32Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: "Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
33Nemad ütlesid talle: "Issand, et meie silmad avaneksid!"
34Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa.
Selles kirjakohas oli koos Jeesusega palju inimesi, aga need kaks viletsat pimedat tunnetasid oma südames, et Jeesuse puhul on tegu kellegi enamaga kui lihtsalt õpetaja või tervendaja. Kaks korda hüüavad nad Jeesust, andes talle kuningliku tiitli: ___________________________ (s 30, 31).
Sellega otsekui viidatakse, et sellal, kui rahvas vaimselt pime on ega näe Jeesuses tõelist kuningat ning päästjat, näevad seda füüsiliselt pimedad (vt Mt 13:13-17).
Ei ole võimalik, et Jeesus ei teadnud kisendavate meeste füüsilist häda, aga ikkagi küsib Ta nende käest: __________________, __________________________ (s 32)?
Jumal austab inimese vaba tahet ja kui inimese soovid ühtivad Jumala tahtega, siis on meie palvetele antud roheline tee. Kindlasti teab Jumal igaühe vajadusi, aga siiski on äärmiselt oluline, et me oma palved Jumala ees sõnadeks vormime.