Piiblivõtme arhiiv
2004-04-09
Markuse 15:33-41
Mk 15:33-41
33Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
34Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: "Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?" - see on tõlgitult: "Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?"
35Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: "Ennäe, ta hüüab Eelijat appi!"
36Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: "Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!"
37Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.
38Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks.
39Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnaülem, nähes teda nõnda hinge heitvat, ütles: "See inimene oli tõesti Jumala Poeg!"40Aga seal oli ka naisi toimuvat eemalt vaatamas, nende seas Maarja Magdaleena ja Maarja, Jaakobus Noorema ja Joosese ema, ning Saloome,
41kes olid talle järgnenud ja teda teeninud, kui ta oli Galileas, ja palju teisi naisi, kes olid koos temaga tulnud üles Jeruusalemma.
Jeesuse surmas saab teoks lunastuse skeem, mis oma lihtsuse poolest ei ole vastuvõetav inimlikule kõrkusele. Nõnda kui Paulus kirjutab, on patu palgaks surm. Ent mitte üksnes füüsiline, vaid ennekõike vaimne surm, mis tähendab lahusolekut Jumalast. Jeesuse surma kaudu saab teoks päästeplaan, mis on nõnda selge kui onu Raivo joonistus Lasteekraani saates. Jeesus sureb füüsiliselt. Samas kannab Ta kogu maailma patud ja on seetõttu ka lahutatud Jumalast.
See illustratsioon näitab meile ainust pääseteed – läbi Tema, kes on olnud ristil meie eest ning olnud lahutatud Jumalast meie üleastumiste pärast. Me ei pea olema lahutatud Jumalast, kuid… me võime olla, kui me seda ise tahame. Jeesuse surm on andnud meile võimaluse olla alati Jumalaga osaduses ja mitte olla Temast lahutatud, sest meie karistus on juba kantud. Nõnda on meil võimalus valida, nagu kirjutab Joosua (Jos 24:15).