Piiblivõtme arhiiv
2004-04-11
Markuse 16:1-8
Mk 16:1-8
1Ja kui hingamispäev oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust võidma.
2Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli just tõusmas, tulid nad haua juurde.
3Ja nad ütlesid üksteisele: "Kes küll veeretab meil kivi hauakambri ukse eest ära?"
4Ja üles vaadates nägid nad, et kivi oli ära veeretatud. Aga see oli väga suur.
5Ja hauakambrisse minnes nad nägid paremal pool istumas noorukit, riietatud pikka valgesse kuube. Ja neil hakkas hirm.
6Aga nooruk ütles neile: "Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Näe, siin on paik, kuhu ta pandi!
7Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles."
8Ja nad tulid välja ja põgenesid hauakambri juurest, sest neid oli vallanud hirm ja hämmeldus ning nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.
Kuid ilma ülestõusmiseta ei oleks Tema õpetusel niigi palju kaalu, kui teistel õpetajatel, kuna Ta oleks siis olnud valetaja, kes lubas surnuist üles tõusta, kuid ei teinud seda. Ent Ta tegi seda.
Isegi jüngritel, kes olid olnud päevast päeva Tema kõrval ja kuulnud Tema enda suust tõotust surnuist üles tõusta, oli uskumine sellesse võimatult raske. Nad matsid koos Jeesuse ihuga ka oma lootuse ja usu. Neile jäi veel armastus.
Armastus, mis sundis naisi, kes olid Teda järginud, minema oma surnud õpetaja ihu veel viimast korda võidma. Nad pidid tunnistama imet, et Jumal oli nende Õpetaja elavaks teinud.
Jeesuse pooldajad ootasid imet Tema ristil rippudes. Arvatavasti lootsid nad siiralt, et Ta ristilt maha astub. Nende lootus suri koos Jeesusega.
Piibel ütleb, et kes lõpuni püsima jääb, see päästetakse. Pärast suurimat pettumust sai teoks veelgi suurem ime – ime, mida keegi oodata ei julgenud.