Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2004-06-24     Järgmine 2004-06-26

2004-06-25

2. Korintlastele 6:11-7:1

2Kr 6:11-7:1

Apostliametist

11Meie suu on teile avatud, korintlased, meie süda on avardunud.
12Teil ei ole meie sees kitsas, vaid teil on kitsas teie oma südames.
13Ma ütlen teile kui lastele: Vastutasuks avarduge teiegi!
Hoiatus võõra ikke eest

14Ärge hakake vedama võõras ikkes koos uskmatutega! Mis ühist on õigusel ja ülekohtul või mis osadust valgusel pimedusega?
15Mis kooskõla on Kristusel Beliariga või mis osa on usklikul uskmatuga?
16Kuidas sobib Jumala tempel kokku ebajumalatega? Meie oleme ju elava Jumala tempel, nõnda nagu Jumal on öelnud:
"Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal, ja nemad on minu rahvas.

17Seepärast minge ära nende keskelt ja eralduge neist," ütleb Issand, "ja ärge puudutage rüvedat, siis ma võtan teid vastu
18ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks," ütleb Kõigeväeline Issand. 1Armsad, et meil nüüd on niisugused tõotused, siis puhastagem endid ihu ja vaimu kogu rüvedusest, täiustades oma pühadust Jumala kartuses.
Kui eilne tekst kirjeldas jumalasulase elus ette tulevaid erinevaid situatsioone ja manitses meid nendes väärikalt käituma, siis tänane algussalm viib välja selle kõige eesmärgile.
Jumala sooviks on inimesi kasutada üksteise heaks. Peaksime armastuses olema avatud kaasinimestele, et Kristus võiks meie kaudu oma tööd edasi viia.

Järgmisena käsitleb Paulus kristlaste eraldatuse küsimust maailmast ja patust (2:14-7:1). Meie elu on Kristuse järgimine, mittekristlasel aga sageli omaenese himude või mõne ebajumala järgimine. Kuna meil on erinevad eesmärgid, ei saa me uskmatuga koos ühes suunas edasi minna. Seega oleks hea, kui meie teekaaslasedki oleksid kristlased. Muidu võib juhtuda nii, nagu Krõlovi valmis luigest, haugist ja vähist: igaüks veab vankrit hoopis ise suunda.
Üleskutse pühadusele ja pühitsusele (7:1) on siin igati kohane. Sellele tuleb pöörata tähelepanu, et mitte lasta end kitsalt teelt ära tõmmata.

Mõtisklegem veel kord algussalmide üle. Sealt käis läbi huvitav mõte: kellel on kitsas, on kitsas tema oma südames. See tähendab, et inimene ise on elule peale pannud mingid piirid, nii et ta Jumala poolt pakutavast saab vastu võtta vaid väikese osa. Andkem ära need eelarvamused ja ”varandused”, mis seovad meie käsi, nii et Jumal ei saa omalt poolt meile kuigi palju anda ega meid oma riigi heaks ka kasutada.

Mida vähem on meie sees isekust ja mida rohkem Jumalat, seda avaram on meie süda.
Autor
Eelmine 2004-06-24     Järgmine 2004-06-26