Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2004-06-25 Järgmine 2004-06-27
2Andke meile ruumi oma südames! Me ei ole kellelegi ülekohut teinud, me ei ole kedagi laostanud, me ei ole kedagi petnud.
3Ma ei ütle seda teie hukkamõistmiseks, sest ma olen juba enne öelnud, et teie olete meie südames, et me üheskoos sureksime ja üheskoos elaksime.
4Mul on rohkelt julgust teie ees, mul on teie üle palju kiitlemist, ma olen täis lohutust, mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses.5Sest tõesti, kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie ihul mingit hõlpu, vaid meid vaevati igati - väljas olid tülid, sees kartused.
6Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud Tiituse tuleku kaudu.
7See ei olnud üksnes tema tulek, vaid ka julgustus, millega teie teda olete julgustanud, nii et ma veel enam rõõmustasin, kui ta meile jutustas teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innukusest minu pärast.8Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda. Ja kui ma kahetsesingi - ma näen, et see kiri on teid ikkagi mõneks ajaks kurvastanud -,
9siis nüüd ma rõõmustan. Ma ei rõõmusta, et teie kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud, nii et meie ei ole teile millegagi kahju teinud.
10Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga surma.
11Sest vaadake, millise innukuse on teis tekitanud just see, et te Jumalale meelepäraselt kurvastasite, millise kaitsekõne, millise meelepaha, millise kartuse, millise igatsuse, millise innu, millise karistuse! Teie olete end kõigiti näidanud puhtana selles asjas.
12Niisiis, kui ma teile kirjutasin, ei sündinud see selle pärast, kes tegi ülekohut, ega selle pärast, kellele tehti ülekohut, vaid selleks, et teie keskel saaks avalikuks teie hool meie heaks Jumala ees.
13Selle tõttu me oleme nüüd julgustatud. Peale oma julgustuse oleme aga veel palju rohkem rõõmustanud Tiituse rõõmu pärast, et ta vaim on leidnud kosutust teie kõikide poolt,
14ja et ma ei ole jäänud häbisse, kui ma olen teid temale kiitnud, vaid nagu me teile oleme kõike rääkinud tões, nii on ka meie kiitlemine Tiituse ees tõeks läinud.
15Ja tema süda on veel rohkem teile lahti, kui ta meenutab teie kõikide kuulekust, kuidas teie ta vastu võtsite kartuse ja värinaga.
16Olen rõõmus, et võin kõiges teie peale kindel olla.
Eelmine 2004-06-25 Järgmine 2004-06-27
2004-06-26
2. Korintlastele 7:2-16
2Kr 7:2-16
Tiituse käigust Korintosesse
2Andke meile ruumi oma südames! Me ei ole kellelegi ülekohut teinud, me ei ole kedagi laostanud, me ei ole kedagi petnud.
3Ma ei ütle seda teie hukkamõistmiseks, sest ma olen juba enne öelnud, et teie olete meie südames, et me üheskoos sureksime ja üheskoos elaksime.
4Mul on rohkelt julgust teie ees, mul on teie üle palju kiitlemist, ma olen täis lohutust, mul on ülikülluses rõõmu igas meie kitsikuses.5Sest tõesti, kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie ihul mingit hõlpu, vaid meid vaevati igati - väljas olid tülid, sees kartused.
6Aga Jumal, kes julgustab alandlikke, on meid julgustanud Tiituse tuleku kaudu.
7See ei olnud üksnes tema tulek, vaid ka julgustus, millega teie teda olete julgustanud, nii et ma veel enam rõõmustasin, kui ta meile jutustas teie igatsemisest, teie kurtmisest, teie innukusest minu pärast.8Sest kuigi ma teid kirjaga kurvastasin, ei kahetse ma seda. Ja kui ma kahetsesingi - ma näen, et see kiri on teid ikkagi mõneks ajaks kurvastanud -,
9siis nüüd ma rõõmustan. Ma ei rõõmusta, et teie kurvastasite, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks. Te olete ju Jumalale meelepäraselt kurvastanud, nii et meie ei ole teile millegagi kahju teinud.
10Jah, Jumalale meelepärane kurvastus toob meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga surma.
11Sest vaadake, millise innukuse on teis tekitanud just see, et te Jumalale meelepäraselt kurvastasite, millise kaitsekõne, millise meelepaha, millise kartuse, millise igatsuse, millise innu, millise karistuse! Teie olete end kõigiti näidanud puhtana selles asjas.
12Niisiis, kui ma teile kirjutasin, ei sündinud see selle pärast, kes tegi ülekohut, ega selle pärast, kellele tehti ülekohut, vaid selleks, et teie keskel saaks avalikuks teie hool meie heaks Jumala ees.
13Selle tõttu me oleme nüüd julgustatud. Peale oma julgustuse oleme aga veel palju rohkem rõõmustanud Tiituse rõõmu pärast, et ta vaim on leidnud kosutust teie kõikide poolt,
14ja et ma ei ole jäänud häbisse, kui ma olen teid temale kiitnud, vaid nagu me teile oleme kõike rääkinud tões, nii on ka meie kiitlemine Tiituse ees tõeks läinud.
15Ja tema süda on veel rohkem teile lahti, kui ta meenutab teie kõikide kuulekust, kuidas teie ta vastu võtsite kartuse ja värinaga.
16Olen rõõmus, et võin kõiges teie peale kindel olla.
Selles lõigus käsitleb Paulus taas üsna mitut teemat, mis on olulised tema suhetes Korintose kogudusega. Siin on palju sellist, mida ei ole võimalik mõista, tundmata Pauluse esimest kirja korintlastele.
Paulusel oli probleeme selle kogudusega ja ta saatis neile nn pisaratega kirjutatud kirja, millest ta siin ka räägib (s 8). Kiri põhjustas koguduse keskel kurvastust, mida Paulus alguses kahetses, kuid hiljem nägi ta, et sellest sündis meeleparandus ja ta sai taastada oma osaduse kogudusega.
Õieti räägib Paulus siin kaht liiki kurvastusest. Loe salmidest 9-11, mis erinevus neil on ja millise tulemuse kumbki neist toob.
Mõeldes kogu kirja ja selle peatüki toonile tervikuna, võime näha, kui suurt muret ja hoolitsust tundis Paulus oma rajatud koguduste vastu. Samal ajal, kui tal ei olnud teateid Korintosest, oli tal üldiselt raske katsumuste aeg – tal ei olnud rahu ei sees- ega välispidiselt (s 5). Alles siis kui Tiitus tõi sõnumeid Korintosest, sai ta jälle rõõmsaks.
Õieti räägib Paulus siin kaht liiki kurvastusest. Loe salmidest 9-11, mis erinevus neil on ja millise tulemuse kumbki neist toob.
Mõeldes kogu kirja ja selle peatüki toonile tervikuna, võime näha, kui suurt muret ja hoolitsust tundis Paulus oma rajatud koguduste vastu. Samal ajal, kui tal ei olnud teateid Korintosest, oli tal üldiselt raske katsumuste aeg – tal ei olnud rahu ei sees- ega välispidiselt (s 5). Alles siis kui Tiitus tõi sõnumeid Korintosest, sai ta jälle rõõmsaks.
Kahjuks ei ole tänapäeval paljudel kristlastel isegi omaenda kogudusega nõnda suurt osadust kui Paulusel korintlastega, kuigi ta ise seal ei elanud. Me võime küll öelda, et Pauluse hoolitsus tuleneb sellest, et ta ise rajas kogudusi. Ent nõndasamuti oleme ka meie osad sellest ihust, mida me nimetame koguduseks, ja keegi ei ole selles ihus suurem ega tähtsam, vaid igaühel on selles täita oma roll.
Nõnda ei taha teie Isa, kes on taevas, et ükski neist pisikestest hukkuks. Mt 18:14