Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2004-06-26     Järgmine 2004-06-28

2004-06-27

Psalm 106:1-23

Ps 106:1-23

Issanda heldus ja Iisraeli süü

1Halleluuja! Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
2Kes jõuab ära rääkida Issanda vägevaid tegusid ja kuulutada kõike tema kiitust?
3Õndsad on need, kes peavad tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal.
4Mõtle minule, Issand, su head meelt mööda oma rahva vastu, tule mind katsuma oma abiga,
5et ma näeksin su valitud rahva head põlve ning rõõmustaksin sinu rahva rõõmuga, kiitleksin koos sinu pärisosaga!
6Me oleme pattu teinud nagu meie esiisad, me oleme teinud paha ja olnud õelad.
7Meie esiisad Egiptuses ei saanud õieti aru su imetegudest ega pidanud meeles su suurt heldust, vaid tõrkusid su vastu mere ääres, Kõrkjamere ääres.
8Aga tema päästis nad oma nime pärast, et ilmutada oma vägevust.
9Ta sõitles Kõrkjamerd ja see sai kuivaks, ja ta talutas nad ürgvetest läbi otsekui kõrbet mööda.
10Nõnda ta päästis nad vihamehe käest ja lunastas nad vaenlaste käest.
11Veed matsid nende rõhujad, ei jäänud neist üle ühtainustki.
12Siis nad uskusid tema sõnu, nad laulsid temale kiitust.
13Kuid varsti nad unustasid tema teod ega jäänud ootama tema nõuandmist.
14Suur himu süttis neil kõrbes ja nad kiusasid Jumalat tühjal maal.
15Siis andis tema neile, mida nad palusid, aga läkitas tõve nende sekka.
16Ja nad kadestasid leeris Moosest ja Aaronit, Issanda pühitsetut.
17Aga maa avanes ja neelas Daatani ja mattis kinni Abirami jõugu.
18Ja tuli loitis nende jõugus, leek lõõmas õelate kallal.
19Nad tegid vasika Hoorebi mäe ääres ning kummardasid valatud kuju.
20Nad vahetasid oma Aulise rohtu sööva härja kuju vastu.
Psalmis jutustatakse Iisraeli muistset ajalugu: lahkumist Egiptuse orjusest, rännakut kõrbes Moosese ja Aaroni juhtimisel, asumist tõotatud maale Kaananisse.
Iisraeli rahvas sai kogeda Jumala suuri imesid, mis teda vaimustas. Aga siis, kui tulid tavalised rännakupäevad ja igapäevaelu, hakati Jumalat süüdistama, oma juhte Moosest ja Aaronit kadestama, kummardati jälle ebajumalaid, kuni lõpuks Jumal unustati.


Küllap olekski Iisraeli ajalugu Siinai kõrbes kurvalt lõppenud, kui mitte Jumal ise poleks üles näidanud oma armastust, andeksandmist ja eesmärgikindlust. Jumal võttis kuulda Moosese eestpalvet oma rahva pärast.


Mõtlemine esiisade ajaloole tekitab süütunde ka lauljas eneses, sest ta näeb, kuidas ta kaasaegsed on samasugused nurisejad ja õelad nagu vanaaja rahvas. Sellegipoolest austab ja ülistab laulja oma Jumalat Tema helduse, ustavuse ja vägevuse eest.


Niisiis näitab psalm igivana vastuolu: vastuolu inimese parandamatu rikutuse ja Jumala vääramatu heatahtlikkuse vahel. Võime isegi küsida: kas Jumala heatahtlikkusel ongi suurt mõtet, kui inimkonna (ja samuti minu) eneseparandamispüüded nii vähe tulemusi annavad?
Vastus peitub 3. salmis: "Õndsad on need, kes peavad Tema seadusi ja kes teevad õigust igal ajal"


Psalm jätab meile lootuse. Ning see on olnud paljude inimeste tõdemus, et Jumala sõna järgimine teeb õnnelikuks. Jumala heatahtlikkus on selles, et Ta ei loobu meid aitamast. Ka nendele, kes on olnud nurisejad, eksijad või komistajad, antakse võimalus taastada Jumalaga lähedased suhted.

Tänagem siis Issandat, et Tema on hea ja Tema heldus kestab igavesti!
Autor Ingmar Kurg
Eelmine 2004-06-26     Järgmine 2004-06-28