Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2005-12-21 Järgmine 2005-12-23
15Vennad, ma toon inimliku näite. Teatavasti ei saa inimese tehtud testamenti keegi tühistada ega sellele midagi juurde lisada.
16Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda: "Ja sinu sugudele", otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: "Ja sinu soole", kes on Kristus.
17Ma ütlen seda: Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa nelisada kolmkümmend aastat hiljem antud Seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse.
18Sest kui pärand tuleks Seaduse alusel, siis see ei tuleks enam tõotuse alusel; Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega.
Eelmine 2005-12-21 Järgmine 2005-12-23
2005-12-22
Gl 3:15-18
Gl 3:15-18
Aabrahami usust ja õnnistuse tõotusest
15Vennad, ma toon inimliku näite. Teatavasti ei saa inimese tehtud testamenti keegi tühistada ega sellele midagi juurde lisada.
16Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda: "Ja sinu sugudele", otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: "Ja sinu soole", kes on Kristus.
17Ma ütlen seda: Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa nelisada kolmkümmend aastat hiljem antud Seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse.
18Sest kui pärand tuleks Seaduse alusel, siis see ei tuleks enam tõotuse alusel; Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega.
Apostli arutlused Moosese seaduse rollist või kehtivusest või kehtetuks muutumisest on nii keerulised ja raskelt jälgitavad, et ta teeb katse seletada seda – nagu vanas tõlkes ilusasti öeldi – inimlikul viisil.
Ta võtab testamendi kui inimese viimse tahteavalduse ning tuletab meelde, et keegi teine ei saa seda hiljem tühistada ega sellele midagi lisada. Siis ta ütleb, et tõotused on antud Aabrahamile ja tema seemnele. Millised on need tõotused? Kõigepealt lubadused kogu Kaananimaa temale ja ta järglastele andmise kohta. Jumal sõlmis Aabrahamiga lepingu, mille tunnuseks oli ümberlõikamine.
Kui juudi pärimuse kohaselt pidas Aabraham lisaks kogu seadust veel enne, kui see Siinai mäel avaldati Moosesele, siis Paulus on teist meelt ja vastandab neid kahte. Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa 430 aastat hiljem antud seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse.
Ent veel olulisem erinevus tolleaegsest tavalisest tõlgendusest on see, et Paulus rõhutab sõna seeme, kreeka keeles “sperma” ainsuse vormi. “Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema seemnele.” Ei öelda “sinu seemnetele” otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta. “Sinu seeme” – see on Kristus.
Nagu me näeme, on pühakirjas oluline iga sõna. Siin ei ole juttu soost, nagu on redigeeritud 1997. a. väljaandes, vaid seemnest, nagu vanemates tõlgetes. Ja määrav on isegi sõna grammatiline vorm, et ta on ainsuses. Kogu arutlus suundub sellesse: tõotus ei ole antud järeltulijate suurele hulgale, Aabrahami soole, vaid tema seemnele, kes on Kristus. Sest kui pärand tuleks seaduse alusel, siis ei tuleks see enam tõotuse alusel, Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega. Paulusele on väga tähtis, et kõik, absoluutselt kõik sõltuks Jumala otsusest, ja see, et mitte midagi ei oleneks inimese tegudest, nagu ta kirjutab roomlstele. Kui aga armust, siis ei mitte tegudest, sest muidu arm ei oleks üldsegi enam arm.
Kui juudi pärimuse kohaselt pidas Aabraham lisaks kogu seadust veel enne, kui see Siinai mäel avaldati Moosesele, siis Paulus on teist meelt ja vastandab neid kahte. Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa 430 aastat hiljem antud seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse.
Ent veel olulisem erinevus tolleaegsest tavalisest tõlgendusest on see, et Paulus rõhutab sõna seeme, kreeka keeles “sperma” ainsuse vormi. “Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema seemnele.” Ei öelda “sinu seemnetele” otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta. “Sinu seeme” – see on Kristus.
Nagu me näeme, on pühakirjas oluline iga sõna. Siin ei ole juttu soost, nagu on redigeeritud 1997. a. väljaandes, vaid seemnest, nagu vanemates tõlgetes. Ja määrav on isegi sõna grammatiline vorm, et ta on ainsuses. Kogu arutlus suundub sellesse: tõotus ei ole antud järeltulijate suurele hulgale, Aabrahami soole, vaid tema seemnele, kes on Kristus. Sest kui pärand tuleks seaduse alusel, siis ei tuleks see enam tõotuse alusel, Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega. Paulusele on väga tähtis, et kõik, absoluutselt kõik sõltuks Jumala otsusest, ja see, et mitte midagi ei oleneks inimese tegudest, nagu ta kirjutab roomlstele. Kui aga armust, siis ei mitte tegudest, sest muidu arm ei oleks üldsegi enam arm.