Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2008-05-07 Järgmine 2008-05-09
25Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.
26Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.
27Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.
28Paulus hüüdis aga valju häälega: "Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!"
29Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,
30tõi nad välja ning ütles: "Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?"
31Aga nemad ütlesid: "Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!"
32Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.
33Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.
34Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.35Kui valgeks läks, läkitasid võimukandjad kohtuteenrid ütlema: "Lase need inimesed vabaks!"
36Vangivalvur teatas need sõnad Paulusele: "Võimukandjad on saatnud sõna, et teid vabaks lastaks. Tulge siis nüüd välja ja minge rahuga!"
37Paulus aga vastas neile: "Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ent meie oleme Rooma kodanikud; nad on meid vangi heitnud ja tahavad nüüd meid salaja välja ajada?! Nii see ikka ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja!"
38Kohtuteenrid andsid need sõnad võimukandjaile edasi. Kui nood kuulsid, et apostlid on Rooma kodanikud, lõid nad kartma
39ning tulid ja palusid neilt vabandust, tõid nad välja ja palusid linnast lahkuda.
40Siis tulid apostlid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole. Ja kui nad vendi olid näinud ja julgustanud, läksid nad minema.
Eelmine 2008-05-07 Järgmine 2008-05-09
2008-05-08
Usk mis kõrgub sirgena
Ap 16:25-40
Vangistamine Filippis
25Kesköö paiku Paulus ja Siilas palvetasid ja laulsid Jumalat kiites, ning vangid kuulasid neid.
26Aga äkitselt sündis nii suur maavärisemine, et vangihoone alused vappusid. Ja otsekohe avanesid kõik uksed ja kõikide köidikud pääsesid valla.
27Kui nüüd vangivalvur unest ärkas ja nägi vanglaukse lahti olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis end tappa, arvates, et vangid on põgenenud.
28Paulus hüüdis aga valju häälega: "Ära tee enesele kurja, sest me kõik oleme siin!"
29Siis palus valvur tuld, tormas sisse ja heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,
30tõi nad välja ning ütles: "Isandad, mis ma pean tegema, et pääseda?"
31Aga nemad ütlesid: "Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!"
32Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.
33Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad. Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.
34Siis ta viis nad oma kotta, kattis neile laua ja oli ülirõõmus, et ta kogu perega oli hakanud uskuma Jumalasse.35Kui valgeks läks, läkitasid võimukandjad kohtuteenrid ütlema: "Lase need inimesed vabaks!"
36Vangivalvur teatas need sõnad Paulusele: "Võimukandjad on saatnud sõna, et teid vabaks lastaks. Tulge siis nüüd välja ja minge rahuga!"
37Paulus aga vastas neile: "Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ent meie oleme Rooma kodanikud; nad on meid vangi heitnud ja tahavad nüüd meid salaja välja ajada?! Nii see ikka ei lähe! Tulgu nad ise ja viigu meid välja!"
38Kohtuteenrid andsid need sõnad võimukandjaile edasi. Kui nood kuulsid, et apostlid on Rooma kodanikud, lõid nad kartma
39ning tulid ja palusid neilt vabandust, tõid nad välja ja palusid linnast lahkuda.
40Siis tulid apostlid vanglast välja ja läksid Lüüdia poole. Ja kui nad vendi olid näinud ja julgustanud, läksid nad minema.
Kuidas aitab usk sinul toime tulla elu kõige raskemate olukordadega?
Vaesus on Filipiinidel töötavate misjonäride igapäevane kaaslane, eriti aga nende puhul, kes töötavad kolgastes. Minu elu üks valusamaid mälestusi on öödest, mil meie väike beebi nuttis end magama tühja kõhuga, sest meil polnud tall anda muud kui riisikeeduvett. Need olid sünged ja usku proovilepanevad päevad, ometi julgustas Pauluse ja siilase lugu mind isegi siis. Usk oli see mis tegi nad võimeliseks laulma ja palvetama isegi pimeduses. Keegi ei saanud nende vangikongist Jumalat eemaldada! Keegi ei saanud Jumalat ka „maha keerata“ – nii et Ta ei oleks kuulnud nende laulu ja palveid. Paulus ja Siilas olid inimesed nagu meiegi, aga ühe põhilise erinevusega: nende usk oli saanud kõva trenni nii heades kui halbades olukordades ning nad olid avastanud, et Jumal on USALDUSVÄÄRNE! Just seepärast suutsid nad nii palvetada kui ka laulda vaatamata oma olukorrale.
Sellise usuga olid nad alati ka valmis andma tunnistust igaühele, kes otsis päästet. Ning keset pimedust voolas nende tunnistus otsekui valgusejõgi vaevatud ja meeleheitel vanglaülemale „ Usu Jeesusesse Kristusesse ning siis saavad päästetud nii sina kui su pere!“ ( s 31). Rasked olukorrad esitavad meile väljakutse selgeks mõtelda ning kõige lihtsamate sõnadega ka väljendada seda, mille eest oleme valmis seisma ning võitlema.
Pauluse ja Siilase usk rajanes tõele ning õigusele. See polnud mingi ilutsemise –usk, mille eelduseks on ainult õnnelikud lõpplahendused. Need mehed teadsid oma kohta Jumala ees – tunnistasid oma sulaseks olemist. Aga nad teadsid oma kohta ka valitsuse ees – nad olid Rooma kodanikud, kelle õigusi oli rikutud. Ning neile tehtud ülekohus tuli avalikult ka hüvitada, sest eksimus nende vastu oli olnud avalik. Nende usk tegi nad julgeks.
Sellise usuga olid nad alati ka valmis andma tunnistust igaühele, kes otsis päästet. Ning keset pimedust voolas nende tunnistus otsekui valgusejõgi vaevatud ja meeleheitel vanglaülemale „ Usu Jeesusesse Kristusesse ning siis saavad päästetud nii sina kui su pere!“ ( s 31). Rasked olukorrad esitavad meile väljakutse selgeks mõtelda ning kõige lihtsamate sõnadega ka väljendada seda, mille eest oleme valmis seisma ning võitlema.
Pauluse ja Siilase usk rajanes tõele ning õigusele. See polnud mingi ilutsemise –usk, mille eelduseks on ainult õnnelikud lõpplahendused. Need mehed teadsid oma kohta Jumala ees – tunnistasid oma sulaseks olemist. Aga nad teadsid oma kohta ka valitsuse ees – nad olid Rooma kodanikud, kelle õigusi oli rikutud. Ning neile tehtud ülekohus tuli avalikult ka hüvitada, sest eksimus nende vastu oli olnud avalik. Nende usk tegi nad julgeks.
Püüa panna oma usk täna praktikasse. Ole valmis väljakutseteks ning kasuta ära iga võimalust, mis teeks sind kristlasena tugevamaks.