Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2008-05-18 Järgmine 2008-05-20
1Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtmisel, ja vend Timoteos - Korintoses olevale Jumala kogudusele ning kõigile pühadele kogu Ahhaias:
2Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!3Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal!
4Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.
5Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu.
6Kui meid nüüd ahistatakse, siis sünnib see teie julgustamiseks ja päästmiseks; kui meid julgustatakse, siis sünnib seegi teie julgustamiseks; see saab teoks, kui te vapralt talute neidsamu kannatusi, mida meiegi kannatame.
7Ja meie lootus teie peale on kindel, kuna me teame, et nii nagu teil on osa meie kannatustest, nõnda ka meie julgustusest.8Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises.
9Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
10Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi,
11kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eestpalvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest.
12Meie kiitlemine on just see: meie südametunnistus võib tõendada, et oleme käitunud siin maailmas, eriti aga teiega suheldes, Jumalalt saadud siiras ja selges meeles, mitte lihalikus tarkuses, vaid Jumala armus.
13Me ei kirjuta teile ju midagi muud peale selle, mida te siit loete ja ehk ka mõistate. Ent ma loodan, et te kunagi täielikult mõistate seda,
14mida te praegu vaid osaliselt olete mõistnud, nii et te võite meie Issanda Jeesuse päeval kiidelda meist, nagu meie kiitleme teist.15Ja selle meelekindlusega ma tahtsingi esmalt tulla teie juurde, et te saaksite teistkordselt armu,
16ja teie kaudu matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi teie juurde ning lasta teil mind saata teele Juudamaale.
17Tahtes nüüd seda, kas ma ei toiminud ehk kergemeelselt? Ehk ma kavatsen loomu järgi seda, mida kavatsen, et minu juures oleks "jah, jah" ja "ei, ei" ühtaegu?
18Kui aga Jumal on ustav, siis meie sõna teie vastu ei ole ühtaegu "jah" ja "ei".
19Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie, mina, Silvanus ja Timoteos, oleme teie seas kuulutanud, ei olnud "jah" ja "ei", vaid temas oli "jah".
20Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses "jah". Seepärast tulgu ka meie suust tema läbi "aamen" Jumalale kiituseks.
Eelmine 2008-05-18 Järgmine 2008-05-20
2008-05-19
Oskus näha Jumala silmadega
2Kr 1:23-2:4
Tervitus ja tänu
1Paulus, Kristuse Jeesuse apostel Jumala tahtmisel, ja vend Timoteos - Korintoses olevale Jumala kogudusele ning kõigile pühadele kogu Ahhaias:
2Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!3Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal!
4Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.
5Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu.
6Kui meid nüüd ahistatakse, siis sünnib see teie julgustamiseks ja päästmiseks; kui meid julgustatakse, siis sünnib seegi teie julgustamiseks; see saab teoks, kui te vapralt talute neidsamu kannatusi, mida meiegi kannatame.
7Ja meie lootus teie peale on kindel, kuna me teame, et nii nagu teil on osa meie kannatustest, nõnda ka meie julgustusest.8Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises.
9Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
10Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi,
11kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eestpalvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest.
Korintosesse tulemata jäämise põhjustest
12Meie kiitlemine on just see: meie südametunnistus võib tõendada, et oleme käitunud siin maailmas, eriti aga teiega suheldes, Jumalalt saadud siiras ja selges meeles, mitte lihalikus tarkuses, vaid Jumala armus.
13Me ei kirjuta teile ju midagi muud peale selle, mida te siit loete ja ehk ka mõistate. Ent ma loodan, et te kunagi täielikult mõistate seda,
14mida te praegu vaid osaliselt olete mõistnud, nii et te võite meie Issanda Jeesuse päeval kiidelda meist, nagu meie kiitleme teist.15Ja selle meelekindlusega ma tahtsingi esmalt tulla teie juurde, et te saaksite teistkordselt armu,
16ja teie kaudu matkata Makedooniasse ja Makedooniast tulla tagasi teie juurde ning lasta teil mind saata teele Juudamaale.
17Tahtes nüüd seda, kas ma ei toiminud ehk kergemeelselt? Ehk ma kavatsen loomu järgi seda, mida kavatsen, et minu juures oleks "jah, jah" ja "ei, ei" ühtaegu?
18Kui aga Jumal on ustav, siis meie sõna teie vastu ei ole ühtaegu "jah" ja "ei".
19Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie, mina, Silvanus ja Timoteos, oleme teie seas kuulutanud, ei olnud "jah" ja "ei", vaid temas oli "jah".
20Sest Jumala tõotused, millised iganes need olid, on Kristuses "jah". Seepärast tulgu ka meie suust tema läbi "aamen" Jumalale kiituseks.
Olukord Korintoses oli muutunud halvemaks. Kogudus oli lagunenud gruppideks ja mõned neist ei pooldanud Paulust. See lõik tema kirjast ongi kirjutatud selgituseks, miks Paulus loobub varem lubatud külaskäigust.
Apostel noomis kogudusi alati vaid selleks, et taastada neis armastust ja rõõmu Jumalas. Paulus ei sunni inimesi enda moodi mõtlema ja käituma. 24. salmis rõhutab ta kristlaste ühtsuse tähtsust, olles ise mitte “ülemus”, vaid üks nende hulgast, kaasosaline rõõmus, mis pärineb Kristuselt. 2. peatüki 3. salmis väljendab Paulus veendumust, et tema rõõm on ka korintlaste rõõm, kuna meil on üks Issand.
Teades, et õpetaja ei pea valitsema, vaid juhatama ja distsiplineerima, on Pauluse sooviks aidata inimestel avastada nende isikupära Jumala tööriistadena. Apostel on täis lootust (2:3). Ta oskab näha inimesi Jumala silmadega: ta teab, et hetkel on Jumal kujundamas Korintose kogudust ning ta on kindel, et varsti saavad nad usus tugevamaks ning siis pole enam kurvastuseks põhjust.
Kas meiegi ei peaks nägema meid iga päev ümbritsevaid inimesi kui Jumala loodut, kes on täis potentsiaali headeks tegudeks? Paulus noomib, sest armastab (2:4). Tihti jätame oma lähedastele ütlemata asjad, mida nad valesti teevad, sest kardame neid solvata või seada ohtu omavahelise läbisaamise. Kas see on õige? Ehk peaksime otsima tarkust Jumalalt, ütlemaks välja ka selliseid asju?
Teades, et õpetaja ei pea valitsema, vaid juhatama ja distsiplineerima, on Pauluse sooviks aidata inimestel avastada nende isikupära Jumala tööriistadena. Apostel on täis lootust (2:3). Ta oskab näha inimesi Jumala silmadega: ta teab, et hetkel on Jumal kujundamas Korintose kogudust ning ta on kindel, et varsti saavad nad usus tugevamaks ning siis pole enam kurvastuseks põhjust.
Kas meiegi ei peaks nägema meid iga päev ümbritsevaid inimesi kui Jumala loodut, kes on täis potentsiaali headeks tegudeks? Paulus noomib, sest armastab (2:4). Tihti jätame oma lähedastele ütlemata asjad, mida nad valesti teevad, sest kardame neid solvata või seada ohtu omavahelise läbisaamise. Kas see on õige? Ehk peaksime otsima tarkust Jumalalt, ütlemaks välja ka selliseid asju?
Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta. Jk 3:17