Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2008-05-23 Järgmine 2008-05-25
1Sellepärast et meil on selline amet, nagu see on antud meile halastuse kaudu, me ei tüdi ära.
2Me oleme lahti öelnud häbiväärseist asjust, mida peidetakse, me ei kasuta riukaid ega moonuta Jumala sõna, vaid esitame end tõe avaldamisega kõikide inimeste südametunnistusele Jumala ees.
3Kui meie evangeelium on siiski kinni kaetud, siis on see kinni kaetud neile, kes hukkuvad,
4neile uskmatuile, kellel praeguse aja jumal on mõtted sõgestanud, nii et neile ei koida evangeeliumi valgus Kristuse kirkuses, kes on Jumala kuju.
5Me ei kuuluta ju iseendid, vaid Jeesust Kristust Issandana, endid aga teie sulastena Jeesuse pärast.
6Sest see, kes ütles: "Pimedusest paistku valgus!", on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest.7See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.
8Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel;
9meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku;
10me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus.
11Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.
12Nii on surm tegev meis, elu aga teis.
13Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: "Ma usun, seepärast ma räägin", siis meiegi usume ja ka räägime,
14teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.
15Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.
Eelmine 2008-05-23 Järgmine 2008-05-25
2008-05-24
Konkreetne Kristus
2Kr 4:1-15
Jumala antud aardest saviastjais
1Sellepärast et meil on selline amet, nagu see on antud meile halastuse kaudu, me ei tüdi ära.
2Me oleme lahti öelnud häbiväärseist asjust, mida peidetakse, me ei kasuta riukaid ega moonuta Jumala sõna, vaid esitame end tõe avaldamisega kõikide inimeste südametunnistusele Jumala ees.
3Kui meie evangeelium on siiski kinni kaetud, siis on see kinni kaetud neile, kes hukkuvad,
4neile uskmatuile, kellel praeguse aja jumal on mõtted sõgestanud, nii et neile ei koida evangeeliumi valgus Kristuse kirkuses, kes on Jumala kuju.
5Me ei kuuluta ju iseendid, vaid Jeesust Kristust Issandana, endid aga teie sulastena Jeesuse pärast.
6Sest see, kes ütles: "Pimedusest paistku valgus!", on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest.7See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.
8Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel;
9meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku;
10me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus.
11Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.
12Nii on surm tegev meis, elu aga teis.
13Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: "Ma usun, seepärast ma räägin", siis meiegi usume ja ka räägime,
14teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.
15Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.
Sest Jumal süütas oma valguse meie südametes, et me tunnetaksime Jumala au, mis on ilmunud Kristuses (2Kr 4:6). Mõtiskle natuke aega selle salmi üle.
Üks kõige inspireerivamaid raamatuid, mida ma kunagi lugenud olen, on “Kristus India teedel” (Abingdon Press, 1925), mille autor on India misjonär E. Stanley Jones. Raamatus on imeline peatükk “Reaalne Kristus”, milles autor ütleb, et müstika ja spirituaalsuse keskel soovib inimene kohata päris Kristust, kes elas, suri ja üles tõusis, ning muudab inimesi oma Vaimu kaudu. Kord Indias sõitsin öise rongiga, mis oli täis inimesi erinevatest ühiskonna kihtidest. Hommikuks oli selge, et need inimesed olid väga religioossed. Mõned mediteerisid lootospoosid, teised lugesid vaimulikke tekste, kolmandad laulsid ja palvetasid. Võis tajuda selle ajastu jumalaid (s 4).
Lääne kultuuris ei torka jumalad nii väga silma – üks suurimaid on tarbimishullus, kuid kasvab huvi ka kõikvõimelike spirituaalsete tegevuste vastu. Pauluse järgi pimestavad need jumalad inimesi nii, et nad ei näe evangeeliumi. Sellises olukorras on meie ülesanne rääkida reaalsest Kristusest (s 5).
Maailmas on kohti, kus kristlane olla tähendab olla taga kiusatud. Pakistanis ja Iraagis põletati kirikud maha, kristlased olid sunnitud põgenema.
Ka Paulus peab palju evangeeliumi pärast kannatama, ta kirjeldab seda kui Kristuse surma ihu kandmist (s 10). Enamik meist lukustavad väärtesemed mõnda kindlasse kohta. Evangeelium on uskumatu aare, kuid lukustamise asemel kasutab Paulus õrnuse ja haavatavuse kujundit: seda kantakse saviastjas, mis võib kergesti katki minna (s 7). Müsteerium on selles, et katkisest astjast paistab jumalik elu välja. See on Krituse viis. Keegi ei soovi vabatahtlikult kannatada, kuid Jumala armastust on kirik peegeldanud kõige täielikumalt just kannatuste ajal (s 11).
Lääne kultuuris ei torka jumalad nii väga silma – üks suurimaid on tarbimishullus, kuid kasvab huvi ka kõikvõimelike spirituaalsete tegevuste vastu. Pauluse järgi pimestavad need jumalad inimesi nii, et nad ei näe evangeeliumi. Sellises olukorras on meie ülesanne rääkida reaalsest Kristusest (s 5).
Maailmas on kohti, kus kristlane olla tähendab olla taga kiusatud. Pakistanis ja Iraagis põletati kirikud maha, kristlased olid sunnitud põgenema.
Ka Paulus peab palju evangeeliumi pärast kannatama, ta kirjeldab seda kui Kristuse surma ihu kandmist (s 10). Enamik meist lukustavad väärtesemed mõnda kindlasse kohta. Evangeelium on uskumatu aare, kuid lukustamise asemel kasutab Paulus õrnuse ja haavatavuse kujundit: seda kantakse saviastjas, mis võib kergesti katki minna (s 7). Müsteerium on selles, et katkisest astjast paistab jumalik elu välja. See on Krituse viis. Keegi ei soovi vabatahtlikult kannatada, kuid Jumala armastust on kirik peegeldanud kõige täielikumalt just kannatuste ajal (s 11).
Palveta nende eest, kes kannatavad evangeeliumi pärast: kuigi neid surutakse, ei lähe nad katki, kuigi neid taga kiustakse, ei jäeta neid maha, neid rõhutakse maha, aga neid ei hävitata (s 8,9).