Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2008-05-24     Järgmine 2008-05-26

2008-05-25

Õnnistused koguduses

Ps 133

Vennaliku üksmeele õnnistus

1Palveteekonna laul Taavetilt.
Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad üheskoos elavad!

2See on nagu kallis õli pea peal, mis nõrgub alla habemesse, Aaroni habemesse, mis nõrgub alla tema rõivaste palistusse,
3ja nagu Hermoni kaste, mis langeb maha Siioni mägedele. Sest sinna on Issand seadnud õnnistuse, elu igaveseks ajaks.
Kiida Jumalat, kes tõi su välja pimedusest oma imelisse valgusesse ja kellelt tulevad kõik õnnistused.
See psalm kuulub rõõmsate ja võidukate psalmide hulka. Igaühes neist on oluline võti, kuidas võtta vastu õnnistusi, mida Jumal on meile kavandanud.

Psalm 133 räägib koosolemisest. Kaks kujundit selles näitavad, milline ilu ja imelisus peitub ühises elus. Esimene - see on nagu preesterlik võidmine: püha, eriline, küllastunud. Teine - see on nagu taevalik kaste: värskendav ja eluandev. Paulus õpetab ühtsusest ka Ef 4:1-16. See kuulub meie, kui elame Vaimus, kuid puudub täielikult, kui elame oma elu lihas. Selle hoidmine nõuab pingutust.

Koosolemine ja ülistus on omavahel seotud, need on koguduse olulised tahud. Osadus võimendab ülistust ja ülistus rikastab osadust. Kuid see osadus ei tohiks olla piiratud ülistusega ainult kord nädalas. Kujutle, milline on elu üheskoos. See on tohutu väljakutse kultuuris, kus indiviid on kõige tähtsam. Autoga võime üksi reisida, isiklikud muusikaseadmed võimaldavad meil avalikes kohtades inimestega mitte rääkida ja mobiiltelefongi võimaldab suhelda sõltumatult. Aga Piibel ütleb: “Kui hea ja meeldiv on, kui vennad üheskoos elavad!” (133:1).
Mõtle, kuidas saaksid väikeste tegudega kogu nädala jooksul kogudust üles ehitada, ja säilitada ühtsust ka nädala lõpus, kui kaasusklikega koos Jumalat ülistad.
Autor Peter Holford
Eelmine 2008-05-24     Järgmine 2008-05-26