Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2008-05-25     Järgmine 2008-05-27

2008-05-26

2Kr 4:16-5:10

2Kr 4:16-5:10

Kristlikust lootusest

16Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.
17Sest see praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratult suure igavese au,
18meile, kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut, sest nähtav on mööduv, nähtamatu aga igavene.
1Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas,
2sest selles maises me ägame, igatsedes rõivastuda taevasesse eluasemesse,
3et meid ka lahti rõivastatuna ei nähtaks olevat alasti.
4Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju koorma all, sest me ei taha lahti rõivastuda, vaid olla taevaselt rõivastatud, et elu neelaks ära sureliku.
5See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu.
6Nii me oleme siis alati kindlad, teades, et kuni me oleme ihus, oleme eemal Issanda juurest;
7sest me käime usus, mitte nägemises,
8ent me oleme kindlad ning meile meeldib pigem ära olla ihust ja viibida Issanda juures.
9Seepärast me püüamegi olla temale meelepärased, kas oleme siis kodus või võõrsil,
10sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba.
“Juhi meid, Taevane Isa, juhi meid” on tuntud laulu algus (James Edmeston, 1791-1867). Palu, et Jumal sind juhiks, kui uurid Pauluse kirja raskustes vaevlevale kogudusele.
Paulus vaidleb nendega, kes püüavad teda alandada. Telk on ajutine kodu ja ta kasutab seda kujundit, et kirjeldada, kui üürike on meie elu siin maal. Tal pole surmahirmu, surm pole tema jaoks lõpp, vaid uks ellu Kristusega, meie tegelikku koju (s 1). Pauluse kindlus meie elu tegelikus sihis põhineb sellel, et Jumal on andnud oma Püha Vaimu meile tagatiseks (s 5). Kuigi me ei näe Püha Vaimu, kinnitab meie usk Tema pidevat kohalolu: “Me elame usust, mitte sellest, mida näeme” (s 7).

Paljud meist kardavad surma või vähemalt suremise protsessi. Meie inimlik loomus võitleb, et elada. Me ei taha lahkuda neist, keda armastame, ja me kardame tundmatut. Paulusel pole selliseid hirme, ta soovib vaid Jumalale meelepärane olla (s 9). Ta teab nagu meiegi, et peab ühel päeval Jumala ees seisma ja andma aru oma elust (s 10).

Me ei saa olla paulused, kuid saame järgida tema eeskuju ja saame omada seda kindlust Jumalas.
Issand, las Püha Vaimu ligiolu annab mulle kindluse elada seda elu, nagu see oleks algus ja mitte lõpp. Amen.’
Autor Gillian Peall
Eelmine 2008-05-25     Järgmine 2008-05-27