Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-02-03 Järgmine 2010-02-05
14Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla.
15Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.
16Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea.
17Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab.
18Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.
19Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.
20Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.
21Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja.
22Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,
23oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes.
24Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?
25Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.
Eelmine 2010-02-03 Järgmine 2010-02-05
2010-02-04
Elu ilma Kristuseta
Rm 7:14-25
Seadus, patt ja surm
14Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla.
15Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.
16Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea.
17Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab.
18Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.
19Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.
20Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.
21Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja.
22Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,
23oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes.
24Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?
25Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma loomusega patu seadust.
“Loo mulle, Jumal, puhas süda ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Laul 51:12)
Paljud lugejad teavad Kenneth Grahame’i ülimõnusat valmi "Tuul pajuokstes" koos selle peategelase, Härra Kärnkonnaga. Kärnkonn on heatahtlik kaaslane, aga hooplev, järelemõtlematu ja eelkõige nõrk, kel on kiindumus varastada kiireid autosid ja sõita avalikult ohuolukordadesse. Aeg-ajalt õpetab Härra Mäger Kärnkonna tema tegutsemisviiside pahaduse teemal. Mäger on vana, karm ja veenev. Ta suudab viia Kärnkonna pisarateni ja kahetsuse lubadusteni, kuid midagi ei muutu. Kärnkonn pöördub alati tagasi oma vanade tegutsemisviiside juurde.
Meie eesmärkide osas Mäger esindab Seadust. Ta on õige (salm 14), kuid ebaefektiivne (8:3), mitte vääriline vastane Kärnkonna sissejuurdunud kalduvusele patustada. Kärnkonn on antud lõigu “mina”, kes tõeliselt nõustub Mägraga (salm 16), soovides mõnikord teha, mis on õige (salm 21), kuid on jõuetu seisma vastu oma madalama loomuse tõmbele, olles oma himude vang (salm 14), valmis pisaratega tunnistama, et ta on ´õnnetu inimene´ (salm 24), kuid seejärel ta läheb ja teeb kõike halba uuesti. Ainult uus süda, uus Vaim, muudab Härra Kärnkonna ja ainult Jumal saab selleks varustada (salm 25a).
Kõik see peaks aitama lahendada kogu seda lõiku läbivat pikaltpüsivat väitlust: kelle kogemust kirjeldatakse? Kas Paulus kirjeldab oma võitlusi kristlasena (nagu oleviku kõneviis võiks vihjata)? Või kirjeldab ta Iisraeli Härra Kärnkonna-laadseid võitlusi selleks, et hoida Jumala seadus lahus Kristusest (nagu Pauluse argumendi loogika nõuab)? Kindlasti viimast. Paulus selgitab oma Juudi-päritolu kriitikutele, miks seadus, ehkki Jumala poolt antud, oli ebaefektiivne. Vastandina on kristlane surnud patule (6:2) ja selle võimust vabastatud (8:2). Kuidas sel juhul siis saaks Paulus kirjeldada kristlast kui ´müüdut orjana patu alla´ (salm 14)?
Meie eesmärkide osas Mäger esindab Seadust. Ta on õige (salm 14), kuid ebaefektiivne (8:3), mitte vääriline vastane Kärnkonna sissejuurdunud kalduvusele patustada. Kärnkonn on antud lõigu “mina”, kes tõeliselt nõustub Mägraga (salm 16), soovides mõnikord teha, mis on õige (salm 21), kuid on jõuetu seisma vastu oma madalama loomuse tõmbele, olles oma himude vang (salm 14), valmis pisaratega tunnistama, et ta on ´õnnetu inimene´ (salm 24), kuid seejärel ta läheb ja teeb kõike halba uuesti. Ainult uus süda, uus Vaim, muudab Härra Kärnkonna ja ainult Jumal saab selleks varustada (salm 25a).
Kõik see peaks aitama lahendada kogu seda lõiku läbivat pikaltpüsivat väitlust: kelle kogemust kirjeldatakse? Kas Paulus kirjeldab oma võitlusi kristlasena (nagu oleviku kõneviis võiks vihjata)? Või kirjeldab ta Iisraeli Härra Kärnkonna-laadseid võitlusi selleks, et hoida Jumala seadus lahus Kristusest (nagu Pauluse argumendi loogika nõuab)? Kindlasti viimast. Paulus selgitab oma Juudi-päritolu kriitikutele, miks seadus, ehkki Jumala poolt antud, oli ebaefektiivne. Vastandina on kristlane surnud patule (6:2) ja selle võimust vabastatud (8:2). Kuidas sel juhul siis saaks Paulus kirjeldada kristlast kui ´müüdut orjana patu alla´ (salm 14)?
Miks sobib meile palju enam mõte, et antud lõik kirjeldab normaalset kristlikku elu?